St Axander'i eliitkool on varikool.
Kõikidele välis-
silmadele on tegu tavalise erakooliga,
milles ei toimu midagi eripärast. Ainult õpilased ja õpetajad,
kes selles koolis viibivad, näevad selle koha tõelist pale.
SABS-is algab õppetöö vanusest 18 ja lõppeb 25. eluaasta saabudes.
Selles koolis on tavaained ning kõrvalained,
mis on igale õpilasele individuaalselt määratud.
SABS's käivad õpilased, kellel on erilised võimed
(elemedid, necromantia, telepaatia, kujumuutjad jne).
Eliitkooli treeningu eesmärgiks on õpetada oma annet kontrollima ja valitsema.
Igal õpilasel on oma mentor, kelleks on lõpuklassi õpilane või õppejõud.
Lisainfo
Tähtsamad teated
*Õppeaasta on alanud, sealhulgas õppetöö toimub.
*Toimub Jõuluball
Staff
Marcus Finn
Olivia de Ravenaugh
Gareth R. Motrell
Owen Kite
Post by Alexandria Hensley on Dec 2, 2014 15:06:21 GMT 2
"Ja kas see on minu süü? Minul sõidab katus ära?! Minu arust oled sina lihtsalt täiesti võimatu!" kisas Alex, olles nüüd juba pettunud selle pärast, et Remy arvas, et ainult neidis oli see, kelle pärast nad tülitsesid ja kes midagi valesti oli teinud. Noh, võib-olla oli mehel õigus ka, aga tüdruk pidas seda ikkagi ebaausaks. Aga katsu sa midagi noormehele selgeks teha, kui sa ise samal ajal veel ärritunud ja pettunud oled. "Mul ei ole vaja maha rahuneda!" lisas Alex siis, kuigi ta Remy peale hetk tagasi karjunud oli... "Sa viskasid selle mulle vastu pead! Kas ma peaksin sind selle eest tänama? Tead, ma ei tahagi tegelikult seda patja!" hüüdis neidis järgmiseks ning viskas padja tagasi Remyle. "Printsess? Sa ikka kohe oskad...," raputas Lexandria seejärel pead, kuid istuski uuesti oma voodile - kuigi kohe kindlasti mitte selleks, et sõnakuulekalt Remy sõnu järgida -, ning tõmbas oma jalad ka voodile. "Kas ma pean sulle veel kordama, et mul ei ole vaja rahuneda?" lisas näitsik siis veel vaikselt ja viis oma pilgu aknale, võttes nõuks rohkem mitte midagi öelda. Kui tal just ei tule pähe ikkagi toast lahkuda, siis võib ta ehk seal nii terve öö ka vaikides istuda. Kui ta enne just magama ei jää.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 2, 2014 15:16:18 GMT 2
"Mina ei kisu igast väiksemast asjast tüli üles," sõnas Remiel ja ohkas siis, sest Alex oli võimatu ja korraks käis tüübil peast läbi isegi mõte neidis enda tuppa ööseks üksi jätta ja ise siis minema tõmmata. Tal pole viga lageda taeva all ka magada, sest saab end tulega vähemalt soojas hoida. "Oled sa kindel?" küsis noormees kõhkleval toonil, kui Alex arvas, et tal ei ole vaja maha rahuneda. "Ise tead, maga siis ilma padjata," raputas Remiel pead ning võttis padja tagasi. Muud patja tal ka neidisele anda ei olnud ja tema tujud hakkasid juba üle viskama. Neidise küsimusest ei teinud Remiel aga väljagi. Las tusatseb siis omaette, mees ei kavatsenud küll rohkem tema tujudel end häirida lasta.
Post by Alexandria Hensley on Dec 2, 2014 15:29:04 GMT 2
"Aga sina annad mulle alati põhjust, millest hiljem tüli tekib," lausus Alexandria. Praegugi olid nad vaidlema hakanud selle pärast, et Remiel oli järsku oma meelt muutnud ja sellega Alexi segadusse ajanud. Seda tuleb küll tunnistada, et päris võimatud olid nad mõlemad. Ja paistis, et antud hetkel, ei kavatsenud kumbki alla ka anda. "Jah," vastas näitsik napisõnaliselt, kui Remy küsis, kas ta ikka oli kindel, et ei vajanud maha rahunemist. Kuulnud siis noormehe järgnevaid sõnu, hakkas Alexandria muidugi kahetsema, et oli padja ära andnud, aga nüüd seda tagasi küsima ta ka ei hakanud. Pahane kogu selle olukorra pärast oli ta küll ja pidaski targemaks rohkem mitte midagi öelda. Paistis, et see sobis Remielile ka. Võib-olla oligi hea natuke aega lihtsalt vait olla, siis ei tülitse nad ju vähemalt ning kummalgi ei teki võimalust järgmist tüli ka üles kiskuda. Kauaks Alex siiski istuma ei jäänud, vaid mõn minuti pärast puges ta teki alla, sest ainult Remy antud särgiga olla oli võrdlemisi jahe ja teki all oli palju soojem. Neidis heitis pikali ka, kuigi uni ei tahtnud endiselt tulla. Remy päikseprillid olid tal ka veel endiselt ees, ei vaevunud neid isegi ära võtma.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 2, 2014 15:37:21 GMT 2
See mõni hetk vaikust kuluski mõlemale ära, sest ka Remiel ei suutnud enam Alexi peale pahane olla ja isegi kui mees hakkas juba närvi minema ning enda kannatust kaotama, oli ta nüüd hoopis rahunemas ega tundnud enam, et tahaks neidist ignoreerida. Ta viis enda siniste silmade pilgu näitsikule, kui ta voodisse puges, ja lasi siis tule ära, jättes põlema ainult enda toakaaslase voodi kohal oleva öölambi, nii et tuba oli hämar, kuid samas võrdlemisi hubane. Raputanud pead, võttis ta siiski padja ja läks sellega Alexi juurde. "Tõsta korraks pead või ärka vastasel juhul kange kaelaga," lausus ta, sest tahtis vähemalt padja neiu pea alla asetada. "Tahad sa teist tekki ka?" uuris mees, sest ta võis vabalt ilma padja ja tekita ka magada. Toas nii külm ka polnud.
Post by Alexandria Hensley on Dec 2, 2014 16:05:56 GMT 2
Ka Alexandria pidi pisut vastumeelselt tunnistama, et natuke vait olemist aitas ja kuigi ta enne oli arvanud, et suudab Remy peale ka pikka viha pidada, siis mõne minuti pärast hakkas ta juba soovima, et nad suudaks seegi kord kuidagi ära leppida. Ja samas oli ta siiski kangekaelne ja põikpäine ega kavatsenud ise esimest sammu teha. Und tal siiski ei tulnud ja seepärast lamas ta lihtsalt silmad lahti Remy voodis ja põrnitses lage. Kuna tal prillid ees olid, oli tuba tema jaoks niikuinii hämar, kuid kui Remiel tule kustutas, muutus tuba veelgi hämaramaks. Selle vastu polnud näitsikul midagi, sest nii oligi kuidagi parem. Järgmisel hetkel tegi aga noormees ise esimese sammu ning läks padjaga neidise juurde. "Siis ärkaksid sa ju ise kange kaelaga. Sa ei pea," lausus Alex vaikselt, kuigi ajas ennast järgmisel hetkel hoopis voodile istuma, vaadates Remy poole. Järgmist küsimust kuuldes ilmus isegi vaevumärgatav naeratus näitsiku huulile. "Ja siis magaksid sina voodis, kus pole ei patja ega ka tekki? Tead, ma ei ole päris nii õudne ka, et käsiksin sul kange kaelaga ja külmetavana hommikul ärgata," lausus Lexandria, kuigi võib-olla ei kartnudki mees külma. "Ja sa ei pea mu vastu nii kena olema," lisas ta.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 2, 2014 17:19:19 GMT 2
"Mis minust, sinul ju on ilma padjata ebamugav magada," lausus Remiel, kuid asetas siiski padja Alexi peatsisse, kui ta istuli tõusis. Mees võib ilma ka ja kui väga ebamugav hakkab, võtab kas või mõne enda dressipluusi padjaks, mitte et ta seda muidu ka väga palju kannaks. "Siin nii külm ka ei ole, võin selle ühe öö nii ka üle elada," kehitas Remiel õlgu, kuigi ei saanudki veel täpset vastust, kas neidis tahab veel ühte tekki või mitte. Noormehe jaoks oli igatahes soe, sest keskküte oli ju ometi sees ja talle sellest isegi piisas. "Sa eksid. Sa võid mulle närvidele käia vahepeal, aga ma hoolin sinust liiga palju, et sind kui rämpsu kohelda," lausus mees, kui Alex arvas, et Remiel ei peaks nii kena tema vastu olema.
Post by Alexandria Hensley on Dec 2, 2014 17:46:01 GMT 2
"Aga sinul on kindlasti ka," lausus Alexandria, kui Remy mainis, et Lexil ilma padjata halb magada oli. Tegelikult tundus neiule, nagu seadis Remy teda praegu oluliselt endast ette poole ja seetõttu ei suutnud neidis noormehe peale kohe kuidagi pikka viha pidada. Ta lasi kutil padja voodi peatsisse ka panna, ent polnud ikkagi kindel, kas peaks sellega leppima või mitte. "Ma ei taha teist tekki," lausus tüdruk seejärel siiski pead raputades, sest ei tahtnud Remyl tõesti enda toas olemist ebamugavaks teha. Niigi pidi ta ilma padjata magama oma toakaaslase voodis ja lisaks veel taluma seda, kuidas Alex tema peale hetk tagasi karjunud oli. Kui Remy oma järgmised sõnad lausus, oli neidis natuke vait. "Sa käid mulle ka mõnikord närvidele... Tegelikult isegi päris tihti. Aga ma vihkan sinuga tülitsemist . Mina hoolin ju sinust ka," lausus neiu siis ning muigas õrnalt. Sest tegelikult meeldis talle noormehe seltskond liiga palju ja temaga vaidlemine oli lihtsalt nõme, kuigi seda neil päris tihti ikkagi ette tuli.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 2, 2014 18:06:25 GMT 2
"Võta see padi ja ole tasa," lausus Remiel muiates ning kallutas pea kergelt küljele. Ta oli juba ennegi Alexile öelnud, et talle pole mingi probleem see öö ka ilma padjata üle elada ja kui Alex juba enne hädaldas, et tal padjata ebamugav oli, siis nüüd ei pidanud ta ju vähemalt ilma magama. Noormees noogutas, kui Alex teist tekki ei tahtnud. Noh, vähemalt ei pea mees ööd tekitagi veetma. "Siis ärme tülitse rohkem," tuli mees võimalikult lihtsa lahendusega lagedale, sest tallegi ei meeldinud Alexiga tülitseda. "Tule siia," lisas ta siis vaiksel häälel ning tõmbas neidise enda embusse.
Post by Alexandria Hensley on Dec 2, 2014 18:21:18 GMT 2
Alexandria muigas, kui Remy talle ikkagi padja andis ja siis tasa käskis olla. Noh, kui mees tõesti tahtis ilma padjata magada, siis ei hakanud neiu ka rohkem sellel teemal vaidlema. Tal oli lihtsalt hea meel, et ta padjaga magada sai. Ja ta oli rõõmus selle üle, et Remy nende pidevatest vaidlemistest hoolimata nii kena temaga oli. "Tead, seda on ka palju lihtsam öelda kui teha, samamoodi nagu...," hakkas neidis ütlema, kuid mõtles siis ümber ja otsustas mitte uuesti puudutada teemat, mis nende veidrate suhetega seostus. Jah, Remyga oli raske tülitseda ning samas oli temast raske päriselt eemale ka hoida. Kui noormees ta järgmisel hetkel oma embusesse haaras, ei mõelnud neiu hetkekski, vaid põimis oma käed ka ümber Remy, teda nii vastu kallistades. "Kas me oleme nüüd ära leppinud? Oleme sõbrad edasi?" küsis neidis samal ajal kergelt naeratades, kuid ei lasknud siiski veel hetkeks Remyst lahti.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 2, 2014 18:38:37 GMT 2
"Shhh..." ei lasknudki Remiel Alexil enda lauset lõpetada ning asetas enda sõrme korraks tüdruku huultele, mida mees parema meelega suudelda oleks tahtnud, ent hoidis end siiski veel tagasi, sest ei tahtnud Alexiga jälle tülli minna. "Sinu sõber on raske olla, kuid ma võin kindlalt öelda, et oleme ära leppinud, kuni sa jälle mu peale karjuma ei hakka," vastas Remiel, kuid ei lasknud ka Alexit lahti, sest tahtiski teda niimoodi hoida. "Sa kavatsedki nende prillidega magama jääda või?" taipas mees siiski küsida. Ta oli neiule andnud prillid selleks, et viimane enda sinist silma saaks varjata, kuid läbi nende tumedate klaaside ei näinud ta jällegi ise neiu silmi, kui talle lihtsalt otsa tahtis vaadata.
Post by Alexandria Hensley on Dec 2, 2014 18:55:00 GMT 2
Kui Remiel oma sõrme Alexi huultele asetas, ei saanudki Lexi rohkem midagi öelda, kuigi samas, ega ta polekski tahtnud rohkem seda teemat arutada ka. Kuna mees talle nii lähedal oli, oleks ka näitsik ise tahtnud alla anda ja kutti suudelda, kuid pidas siiski nende kokkulepet meelde. Ja polnud ju vaja suhteid veelgi keerulisemaks ajada... "Ma ei ole ju ometi nii õudne sõber, või olen?" tüdruk õrnalt, kui Remy mainis, et Alexi sõber oli raske olla. "Ma üritan sinu peale rohkem mitte karjuma hakata....Vähemalt täna mitte," andis Alexandria noormehele siis ka ühe lubaduse. Kui ta siis Remieli küsimust kuulis, lõdvendas neiu veidi oma käsi, mida ta kallistamiseks noormehe ümber oli hoidnud, kuid jäi siiski Remyle päris lähedale istuma. "Ma varjan oma silma," vastas ta ning kehitas õlgu. "Ilmselt võtan ma need lõpuks ikkagi ära. Aga hommikul ärgates, kui valge on, pean ma neid sinult uuesti laenama," lausus neidis Sest sinise silmaga Remy toast lahkuda... Ei tea, mis mulje teistele õpilastele võiks jääda.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 2, 2014 20:20:03 GMT 2
"Ei," vastas Remy pead vangutades, kuid hoidis enda siniseid silmi siiski Alexil. "Ma tean, et sulle ei meeldi see, mis ma nüüd ütlen, aga su sõber on raske olla, kui ma võitlen samal ajal sooviga suudelda su huuli ja hoida sind enda lähedal," rääkis Remiel, kuigi ilmselt Alex juba teadis seda või oli sellest vähemalt aru saanud. Kui neidis aga lubas, et ei hakka täna enam vähemalt mehe peale karjuma, lubas Remy endale ühe naeratuse. "Tead, see paneb mind hoopis tervendamise võimet soovima, isegi kui ma selle enda tuletaltsutamisega rahul olen," lausus mees, kui Alex lubas enda silma varjata ja neid prille mehelt järgmisel päeval uuesti laenata.
Post by Alexandria Hensley on Dec 2, 2014 20:42:24 GMT 2
Vähemalt ei pidanud Remy Alexit halvaks sõbraks, isegi kui too pidevalt tujutses ja tihti tüli üles kiskuma juhtus. Kuulnud siis, kuidas noormees oma põhjust selgitas, miks tal oli raske neiu sõber olla, silmitses Lexi hetke oma prillide tagant kutti. Mingi ime läbi ei ärritanudki mehe sõnad teda seekord, vaid pigem tekitasid neius mingi seletamatu tunde, mida tüdruk kirjeldada poleks osanud. "... Tead, mida mina siis teen, kui ma midagi väga teha tahan?... Ma lihtsalt teen seda, ega mõtle tagajärgedele," lausus Alex, enne kui ta sõnasabast kinni sai. Sest tegelikult tahtis tema ju ka Remyd suudelda. Kuigi nad olid natuke aega tagasi just kokku leppinud, et hoiavad end edaspidi tagasi... "See kõlas praegu päris armsalt," lausus näitsik ja langetas naeratades oma pilgu, kuid ei võtnud prille sellegi poolest veel ära.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 2, 2014 21:03:13 GMT 2
Kuigi Alexi tujutsemised käisid tõesti Remielile vägagi närvidele ja nad isegi tülitsesid, polnud mees sellest hoolimata Alexit kunagi halvaks sõbraks pidanud. Juba see, et neidis tema ülestunnistuse peale ei vihastanud, tegi mehe olemist veidi kergemaks ning ta kuulas õrna naeratuse saatel Alexit. "Siis oleks ehk aeg sinu nõuannet järgima hakata," pidi Remiel tunnistama, olles juba valmis nende kokkuleppestki taganema, sest see mõte tundus ahvatlev. "Mis iganes sinu olemist paremaks teeb," lausus mees õrnalt naeratades ning võttis ühe Alexi käe hoopis endale pihku, mängides mõnda aega lihtsalt tüdruku sõrmedega.
Post by Alexandria Hensley on Dec 2, 2014 21:24:59 GMT 2
See, et Remy Alexi sõnu kuulates õrnalt naeratas, pani neidise juba arvama, et kohe varsti suudlebki mees teda ja näitsik peaaegu et ootaski seda. Ka Remieli järgnevad sõnad andsid ju mõista, et ka mees ise mõtles sellele ning neiu tõesti ju tahtis, et noormees nende kokkuleppest taganeks. Miks Remy teda siis juba ei suudelnud? Oli mees ümber mõelnud? Oleks ta ise pidanud kutti suudlema? Sellele oli näitsik üsna lähedal ka, kuigi ei teinud siiski seda, veel mitte. Kuulnud ka, kuidas Remiel tema olemist paremaks teha tahtis, naeratas neidis kergelt, ning viis oma silmad siis oma käele, mille Remy enda pihku oli võtnud."Võib-olla peaks me magama minema," pakkus Alex aga järgmisel hetkel, rikkudes ilmselt kogu hetke ära ja tõmbas oma käe ka seejärel ära, et oma prillid ära võtta ning need öökapile asetada. Oma sinise silmaga ei tahtnud ta Remy poole pöörduda ning seepärast arvaski ta nüüd, et peaks hoopis magama minema.