St Axander'i eliitkool on varikool.
Kõikidele välis-
silmadele on tegu tavalise erakooliga,
milles ei toimu midagi eripärast. Ainult õpilased ja õpetajad,
kes selles koolis viibivad, näevad selle koha tõelist pale.
SABS-is algab õppetöö vanusest 18 ja lõppeb 25. eluaasta saabudes.
Selles koolis on tavaained ning kõrvalained,
mis on igale õpilasele individuaalselt määratud.
SABS's käivad õpilased, kellel on erilised võimed
(elemedid, necromantia, telepaatia, kujumuutjad jne).
Eliitkooli treeningu eesmärgiks on õpetada oma annet kontrollima ja valitsema.
Igal õpilasel on oma mentor, kelleks on lõpuklassi õpilane või õppejõud.
Lisainfo
Tähtsamad teated
*Õppeaasta on alanud, sealhulgas õppetöö toimub.
*Toimub Jõuluball
Staff
Marcus Finn
Olivia de Ravenaugh
Gareth R. Motrell
Owen Kite
Post by Natalie S. Worthington on Nov 28, 2014 16:14:08 GMT 2
Kui Remiel korraga kohale ilmus ja Natalie Alexi pealt ära tõmbas, puikles ka tüdruk vastu, sest temagi polnud Alexiga veel lõpetanud. "See sinu hull metslane ründas mind esimesena," karjus ta ning jäi lihtsalt vihaselt seisma, kui Remy hoopis pandatüdrukule käe ulatas ja talle appi läks, olgugi et viimane tema abi vastu ei tahtnud võtta. See blodiinike jäigi vist Natalie väikest vale uskuma. Idioot. Muidugi pidi aga Natalie siis uue valusööstu osaliseks saama ning vajus karjudes maha. See valu oli väljakannatamatu ja nähes Alexit lähenemas, ei suutnud Natalie ka veejoa kontrollimisele keskenduda.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 28, 2014 16:17:49 GMT 2
"Ära ütle talle nii," lausus Remiel Nataliele otsa vaadates, silmades sünge pilk. "Mind ei huvita, kes esimesena ründas, see peab lõppema," nõudis mees ning asetas käed Alexi õlgadele, kui too Nataliet jälle piinama asus. "Alex, lõpeta," lausus ta tüdrukule ning tõmbas teda Nataliest pisut eemale, olgugi et tüdruk protestis. "Natalie, palun lahku," pöördus ta siis teise tüdruku poole. Nüüd oleks puhkeruumi veel torumeest vaja, sest paistis, et kraan oli ära lõhutud ja kui Natalie midagi teha saigi, siis veejuga peatada, mida naine aga ei teinud. "Alex, tule," anus Remiel siis blondiini, sest ehk saab ta siis teada, mis täpsemalt juhtus ning Alex oli vaja korda ka teha.
Post by Alexandria Hensley on Nov 28, 2014 16:35:33 GMT 2
Alexandria ei kavatsenudki lõpetada Natalie piinamist, sest see pakkus lihtsalt rahulolu ning oli hea näha, et ta oma võimet rakendades Nataliele kõige eest tagasi sai teha. Ta raputas ka pead, kui Remy tal lõpetada käskis, kuid kui ta mehe käsi enda õlgadel tundis ning kutt seejärel teda eemale tõmbas, püüdis Alexandria küll rabeleda ja protestida, kuid andis siiski lõpuks vastumeelselt alla. Kuigi ta oli endiselt vihane, ja oi kuidas veel. "Ei! Hoopis sina peaksid minema! Ma ei ole veel temaga lõpetanud!" teatas ta raevukalt Remyle. Kuid samas ei saanud ta ka midagi teha, sest järgmisel hetkel jõudiski Natalie juba lahkuda. "Igavene nõid!" kisas neiu, kui ta siis oma riideid vaatas ja oma nägu ei tahtnud ta isegi mitte näha. Kindlasti nägi ta jube välja... "Ma ei tule sinuga kuskile!" lisas ta sõjakalt ning avastas siis järgmisel hetkel, et telekast tulev muusika üürgas endiselt valjult. Ja antud hetkel häiris see isegi Lexit, kuigi tema selle muusikasaate ju nii kõvasti käima oli pannud. Igatahes järgmisel hetkel haaras ta puldi, vajutas teleka kinni ning virutas siis puldi vastu tugitooli, millelt see seejärel üldse maha lendas.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 28, 2014 16:39:04 GMT 2
Remiel ei teinud Alexit aga kuulmagi ja järgmisel hetkel oli ka Natalie ruumist läinud, jättes nüüd mehe Alexiga kahekesi. "Ma ei saa aru, miks sa mu peale nii vihane oled," lausus Remiel Alexile otsa vaadates, kui ta teleka kinni vajutas ning puldi vastu tugitooli virutas. "Tegin ma sulle jälle midagi või? Ma ei saa aru enam," oli Remiel korraga segaduses, sest tal polnud õrna aimugi, et Natalie nende kohta Alexile valetanud oli ja neidis seda uskus ka. Mees ei arvanud, et Natalie selline oleks või midagi sellist üldse teeks.
Post by Alexandria Hensley on Nov 28, 2014 16:48:33 GMT 2
"Ma ei ole su peale vihane!" hüüdis Alexandria vihaselt ning pöördus Remy poole. Tegelikult teadis neidis, et kui Remy kellegi teisega suudelda tahtis, siis oli neidis ise selles süüdi, kuna tema ei olnud ju tahtnud noormehega suhet, kui too seda põhimõtteliselt pakkus. Ja pigem oligi Alexandria vihane just Natalie peale ja selle peale, et ta ennast pisut reedetuna tundis, kuigi tegelikult polnud see üldse nii. Remyl oli õigus teha, mida ta tahtis ja kellega iganes ta tahtis. Lexil oli lihtsalt raske seda mõista. "Ei, sa ei teinud midagi," lisas näitsik järgmisel hetkel rahulikumalt, kuigi siiski tõredalt. "Ma lihtsalt vihkan seda nõida!" teatas ta aga hetke pärast.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 28, 2014 16:55:07 GMT 2
Remy kortsutas kergelt kulmu, kui Alex teatas, et ei olegi tema peale vihane. Nüüd läks kõik mehe jaoks veelgi keerulisemaks ja ta tõesti ei saanud enam millestki aru ja mis üldse toimunud oli. Kuulnud, et Remiel ei teinudki midagi, haaras noormees Alexi kallistusse ning silitas õrnalt tema märgi juukseid. "Nõida?" kordas Remy näitsiku sõnu. "Mida ta sulle tegi?" küsis mees näitsikust eemale tõmbudes, kuid jättis ikka ühe käe tema õlale. Ta muidugi ei arvanud, et Nat midagi Alexile teha võiks, aga neidise kriimustused ja olek tõestasid just vastupidist. "Tule, lähme teeme su korda. Sa saad veel kopsupõletiku, kui kaua nendes märgades riietes oled," pakkus mees juba mitmendat korda, kuigi loodetavasti Alex seekord ikka tuleb.
Post by Alexandria Hensley on Nov 28, 2014 17:07:39 GMT 2
Kui Remy Alexi järgmisel hetkel kallistusse haaras, ei liigutanud neidis end, kuid samas ei tõmbunud ka eemale ega isegi protestinud. Tegelikult oleks hoopis nutta tahtnud, kuigi tüdruk seda just tihti ei teinud. Aga hetkel olid emotsioonid lihtsalt liiga laes. Ja tundus, et kõik oli nii halvast. "Jah, su armas klassiõde on täielik nõid," lausus tüdruk, kuigi Remy embuses olles ta siiski tundis, kuidas juba veidike maha rahunes. "Kas sa siis ei näe?" nõudis tüdruk ning osutas oma riietele ja näole. "Ja ma ei saa aru, mida sa temas näed," lausus Alex emotsioonitut. "Aga selle üle ei peaks ma vist imestama, sest kui juba mina sulle meeldisin, siis on Nõid Natalie vist üsna loomulik jätk," lisas ta, püüdes varjata pettumust oma hääles. "Miks sa hoopis Teda endaga kaasa ei kutsu? Miks sa teda ei aita, ah?!" oli Alexandria ise ka juba segaduses, kuigi ta siiski ukse poole suundus, sest kuskile pidi ta ju minema, kas siis koos Remyga või üksi.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 28, 2014 17:15:29 GMT 2
"Mida ma temas näen?" kordas Remiel Alexi sõnu ning raputas pead. "Vaata, ma ei tea, mida ta sulle rääkis, aga ma pole temast niimoodi huvitatud," lausus Remy, kuigi oli seda enda arvates Alexile juba ennegi maininud. Miks ta siis ometi arvas, et Natalie meeldis Remielile ka? Oli ainult üks tüdruk, kes mehele tegelikult meeldis ja selleks oli Alex. "Ta juba läks," vastas mees napisõnaliselt ning juhatas Alexi lõpuks enda tuppa, kus ta neidise enda voodile istuma juhatas ning ise korraks vannitoas käis, et sealt mõned kätekuivatuspaberid ja üks puhas rätik tuua. Rätiku andis ta Alexile ümber ja otsis siis ühe enda T-särgi, mille ta ka Alexile viskas. "Mul on sulle praegu ainult see anda, pane selga," lausus ta ning tegi ise kätekuivatuspaberid niiskeks, et siis Alexi kriime puhastama asuda.
Post by Alexandria Hensley on Nov 28, 2014 17:30:13 GMT 2
"Ah et ei ole või? Sa siis käidki suvalisi tüdrukuid lihtsalt kooli peal suudlemas? Võid oot, anna andeks, peaaegu suudlemas," lausus Alexandria irooniliselt ja vaatas Remy poole, enne kui temaga siis koos mehe toa poole suundus. Ta oleks võinud ju ka enda tuppa minna, kuid millegi pärast otsustas neiu siiski Remyga kaasa minna. "Ta rääkis mulle, kuidas te oleksite eile suudelnud, kui mingi õpetaja teid segama poleks tulnud," lausus tüdruk selgitavalt juurde, suutmata isegi mõista, miks ta armukade oli. Kui nad mõne aja pärast Remy tuppa jõudsid, istuski Alex mehe voodile ja võttis siis vastu ka selle rätiku ja särgi, mille Remiel talle ulatas. Kuivatanud ennast natuke, võttis ta siis järgmisel hetkel enda pluusi ära ja tõmbas hoopis Remy särgi selga, vaevumata selleks vannituppa minema. Noormees võis ju ise selja keerata, või kui ta seda ei teinud, siis polnud tegelikult neidisel ju ka midagi häbeneda. Seejärel võttis ta ka enda teksased ära, sest märgade teksadega polnud ka just meeldiv olla. Ja Remy särk oli piisavalt suur, et see talle lühikese kleidi eest oleks. "Kas see näeb väga õudne välja? Palun ütle, et seal ei ole väga palju verd ega kriimustusi," küsis neiu siis, kui Remy tema kriime asus puhastama.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 28, 2014 17:45:13 GMT 2
"Mida?" pahvatas Remiel Alexi sõnu kuuldes, sest poleks arvanudki, et Natalie midagi sellist võib teha. Aga noh, ju ta siis eksiski tüdruku suhtes, kui ta tegelikult nii õelaks osutus, et Alexile kohe millegi sellise kohta valetab. "Ma ei teadnud, et tal nii elav kujutlusvõime on," lausus Remiel. "Kuula mind, Alex. Seda ei juhtunud ega saanudki juhtuda, sest ma isegi ei kohtunud enne tänast Nataliega, aga millegi sellise kohta sulle valetada... ma olen temas pettunud," rääkis mees, sest nüüd ta isegi ei arvanud, et saab veel enda klassiõega sõber olla, kui ta niimoodi teeb. "Ma võin nõuda, et ta sinu ees vabandaks," pakkus Remiel, kuigi samas ei oleks see siiski petmine, kui see ka oleks tõsi olnud, sest nad polnud Alexiga suhtes. Kui Alex riideid vahetama hakkas, keeras mees korraks selja, sest võib-olla ei tahtnudki neidis, et mees vaataks. Kui tüdruk aga riided vahetatud sai, jätkas mees juba enda tegevust ning raputas neidise küsimuse peale pead. "Mõned pisemad kriimud ja vähe verd, ei midagi sellist, mis su ilusa näo igaveseks ära rikuks," vastas mees ning asus hoopis tüdruku laiali läinud silmavärvi tema näolt niiske salvrätikuga maha pühkima, sest kriimustustega oli ta lõpteanud. "Ma peaks sulle midagi külma tegelikult ühe silma peale andma, sest sa võid tahta seda edaspidi mõnda aega varjata," lausus Remiel, üritades sellest piirkonnast just veidi ettevaatlikumalt puhastada, kuna see võis neidisele veidi haiget teha.
Post by Alexandria Hensley on Nov 28, 2014 17:59:59 GMT 2
"Pettunud, kuna ta valetas või äkki hoopis selle pärast, et ta tõtt rääkis? Võib-olla on sul veel mõni kolmas tšikk, kellega sa samamoodi aeg-ajalt kuskil suudlemas käid?" küsis Alexandria, sest sellised mõtted tema peas olid. "Tead, tegelikult unusta see lihtsalt ära. Sa võid olla koos kellega iganes sa tahad, ma ei tea, miks see peaks mind üldse huvitama," lausus neidis siiski seejärel. Kui ta ka oma riided ära oli vahetanud, lasi ta Remy uuesti enda näo kallale. "See ei ole eriti lohutav. Paari päeva pärast on jõuluball. Ma ei lähe sinna rikutud näoga," lausus neidis, kui kuulis, et ta näol ikka mõned kriimustused ja natuke verd oli. Kuradi Natalie! "Mida?!" nõudis Lexi aga siis, kui kuulis, et tema ühe silmaga midagi korrast ära oli, ning hüppas voodilt püsti. Ilmselt ilutses tema silma ümbruses nüüd Natalie rusikahoopi tagajärg. "Ma tahan peeglit," teatas ta ning läkski kiirelt vannituppa, kust ta järgmisel hetkel vihaselt välja tuli. "Ahhh! Ma lähen ja löön selle nõia maha, päriselt! Kuidas ma sellise silmaga ringi kõnnin?!" oli näitsik šokeeritud ja ahastuses, valmiski kohe Remy toast lahkuma, et Natalie üles otsida. Võis ju loota, et Natalie nägu samas seisus oli, kuigi isegi see poleks Lexi olemist paremaks teinud.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 28, 2014 18:17:11 GMT 2
"Pettunud, et ta valetas ja sinuga nii õel oli," vastas Remiel tüdinud toonil, kuid raputas neidise järgmisi sõnu kuuldes pead, asetades mustaks saanud lapi teiste juurde, mis tal kulunud oli, et Alexil end korrastada aidata. "Mul ei ole kedagi teist ega kolmandat, sest ainus, kellega ma üldse olla tahan, oled sina ja sa tead seda, ükskõik kui kättesaamatu sa ei oleks," rääkis mees Alexile silma vaadates ning võttis juba uue lapi, et Alexi nägu päris puhtaks teha, sest Remiel oligi peaaegu lõpetanud juba. Kui aga Alex korraga püsti hüppas, jäi Remiel talle järele vaatama, kuid otsustas siis need mustad lapid kokku korjata ja minema visata, sest nüüd oli temagi enam-vähem lõpetanud. "Ja ära ütle, et ma ei hoiatanud, et sa tahad seda varjata," lausus Remiel ning võttis ise ka voodil istet, kui veidi koristanud oli. "Ma laseks sul nüüd minna, sest ma lähen ilmselt niigi põrgusse, et sind keelatud tsooni tõin," lausus mees kerge muige saatel, sinised silmad kinnitunud Alexile.
Post by Alexandria Hensley on Nov 28, 2014 18:39:09 GMT 2
Kui Remiel tüdinud häälel kinnitas, et Natalie valetanud oli, ei lausunud Alexandria enam selle kohta midagi, kuna polnudki nagu midagi öelda... Kuulnud siis mehe sõnu selle kohta, et Alex ise ainus oli, kellega tüüp koos olla tahtis, tundis neidis, kuidas tal süda veidi kiiremini põksuma hakkas, kuigi ta üritas sellest mitte välja teha. Mis tal ometi viga oli? Ja siis veel see Remy pilk, millega ta neidu vaatas... Pööranud oma pilgu ära, lasi Alex mehel oma näo korda teha, kuid näinud, milline tema üks silm välja nägi, muutus Alexi tuju muidugi veel hullemaks. "Kuidas ma sellise silmaga ballile lähen?" oli Alexandria ahastuses, tegemata väljagi Remy sõnadest. "Ja kuidas ma üldse nii nii enda tuppa lähen?" lisas Lex järgmisel hetkel, vaadates oma seljas olevat suurt särki. "Kui ma nii oma tuppa läheks, näeks see välja nagu mu oma walk of shame," tõdes tüdruk. "Pealegi, kui siin olemine keelatud on, siis meeldibki mulle siin veel rohkem," teatas neiu, kuigi ta oma silma ja selle kakluse pärast endiselt ärritunud oli.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 28, 2014 19:22:27 GMT 2
Remielile lihtsalt ei meeldinud Alexit nii ahastuses näha ja ta oli valmis tegema kõik, et neiu end paremini tunneks, kuigi väga aidata ta ka näitsikut ei osanud peale selle, et oli teda juba enne seda ehmatust hoiatanud, et tal on näos midagi, mida ta varjata soovib. "Sa oled tüdruk, nii et ma usun, et sinu puhul teeb meik imesid," lausus Remiel neidisele lohutavad sõnad, kuid otsis ka päikeseprillid välja, et need Alexile ulatada. "Ja kui sa ei taha, et praegu keegi su sinist silma näeb, siis ma usun, et nendega näed sa ka väga lahe välja," lausus mees, üritades kuidagigi näitsiku olemist paremaks teha. "Kuna ma lähen juba niigi põrgusse, siis ma võin öelda, et mu toakaaslane on paar päeva ära, nii et kui sa suudad nii olla, et me vahele ei jää, võid ka siin crashida," otsustas mees Alexit häbist säästa ning asetas neidise märjad riided hoopis radika peale kuivama, et ta vähemalt hommikul ei peaks noormehe T-särgiga toast väljuma, kui see ka vajalik peaks olema.
Post by Alexandria Hensley on Nov 30, 2014 13:10:52 GMT 2
"Aga mis siis, kui ei tee!?" ei suutnud Alexandria endiselt rahuneda. Sest mis siis saab, kui ta ei suuda meigiga oma sinist silma katta? Tegelikult ilmselt muretsemiseks väga erilist põhjust pole, kuna neidis kannab niikuinii üsna tumedat silmameiki. Aga ikkagi. Kui Remy talle päikeseprillid ulatas, oleks Lexi seda ehk isegi koomiliseks pidanud, kuid antud hetkel oli ta siiski liiga närvis, et selle peale naerma hakata. "Ah et arvad, jah?" küsis Alex, kui Remy arvas, et tüdruk prillidega ka lahe välja näeks. Sellegi poolest võttis ta prillid vastu ja pani endale kohe ette ka. "Kus su toakaaslane on siis?" küsis ta nagu muuseas järgmisel hetkel ning istus uuesti voodile. "Kuhu sa mu magama paned?" tahtis Lex järgmiseks teada. "Ma ei lähe põrandale ja ma ei kavatse magada ka mõne võõra tüübi voodis," pidas ta tarvilikuks teatada. Nii et järele jäigi vist ainult üks variant.