Vaga vesi, sügav põhi

"See ei õnnestu sul eriti!" teatas Alexandria, kui Remy mainis, et üritas neiu olemist paremaks teha. Noh, tegelikult ju tüdruk muidugi mõistis seda ja hindas kuti üritamist, aga ega tegelikult ei suutnud miski hetkel tema tuju paremaks muuta. Vähemalt nii arvas ta praegu. Päikseprillid peas olles toas istuda oli ehk natuke veider, kuid mis sa ikka teed. Alex ei tahtnud, et Remy ka rema sinist silma näeks. Kui meestel võisid armid ja sinikad mehisust näidata ja nad neid auga kandsid, siis naistel oli see kohe kindlasti teistmoodi. "Sa ei julge minuga ühes voodis magada või?" järeldas Lexi siis mehe sõnadest, kergitdes ise kulmu. Mitte et ta seda noormehele otseselt nüüd pakkunud oleks. Lihtsalt noris meest, sest tal endal tuju halb oli. "Aga minu pärast võid sa põrandal ka magada. Seal on kindlasti palju mugavam," lisas neidis ning tõmbas oma jalad ka voodile ja pani siis käed risti rinnale. "Mida me siin nüüd teeme? Magama on veel vara minna," lausus ta siis järgmiseks, kusjuures tema toon endiselt üsna tõre oli. Kuigi ega ta tegelikult Remy peale ju pahane ei olnud ja seepärast püüdis Lexi ennast vaos hoida ka, kuigi nagu näha, siis see hästi ei õnnestunud.

"Kas sa suudaksid üldse vait olla?" päris Alexandria Remy poole vaadates, kuid üritas siis edaspidi ikkagi oma hääletooni valitseda ja võib-olla mitte nii tõre olla. Lexit ennast häiris see sinine silm küll ja ilmselt palju rohkem, kui üldse kedagi teist. Mehe reaktsiooni peale kehitas neidis lihtsat õlgu. "Ainult paarid tohivad koos magada? Kui me lõkkeplatsil kõrvuti oma öö veetsime, siis see sind küll ei häirinud," lausus Alex. "Sa ei arva, et meie olukord on juba niigi veider?" lisas näitsik järgmiseks. Seejärel oli ta natuke aega vait ning vaatas, mida Remy tegi. "Vau, sa oskad lille voltida?" oli tüdruku esimene reaktsioon, kui ta siis mehe tegevuse tulemust nägi. Kui Remiel selle järgmisel hetkel neiule ulatas, naeratas Lexi vaevumärgatavalt ning võttis lille vastu. "See meeldib mulle," lisas ta ning silmitses natuke roosi. "Miks sa minu peale pahane ei ole?" jätkas tüdruk järgmisel hetkel küsimusega, näppides natukse seda lille. "Mina olin ju see, kes su klassiõele esimesena kallale läks," lisas Lex.

Vau, Remy suutiski vait olla, tabas Lexi ära, kui mees tema küsimusele ei vastanud. Okei, tegelikult ei tasunud riskida sellega, et mees jääbki vait ning nad siis ülejäänud õhtu kuidagi vait olles mööda saadavad. Mis Alexasse puutus, siis enamuse ajast ei mõelnud ta üldse oma sõnade peale, vaid ütles seda, mis pähe tuli. Ja ega neiu tegelkult ei tahtnudki kindlasti kohe Remieliga nüüd ühes voodis magada. Pigem oli teda alguses päriselt huvitanud, kas kutt julgeks üldse nii. Kuid Remyl oli hulgaliselt põhjuseid küll, miks keelduda. Tüübi järgmiste sõnade peale oli Lexi ka hetke vait, sest ei osanudki nagu esialgu midagi öelda. Ka talle ei meeldinud see, millises seisus nende suhted olid. Kuid lahendusviise oli tüdruku arvates ainult üks ning seda oli raske välja öelda, kuigi hetke pärast ta siiski seda tegi. "Minu arust on lahendus väga lihtne - järgmine kord, kui me kuskil kahekesi oleme, siis ära ürita mind suudelda!" teatas Alexandria ning viis oma pilgu lillelt Remyle. "Sa tahad öelda, et sul pole kunstiannet? Ma ei oska isegi lille voltida," sõnas tüdruk seejärel mehe sõnade peale. Joonistada talle isegi aeg-ajalt meeldis, kuid muu käsitöö eriti mitte. "Kas sa ütlesid just, et ma olen tujukas?" kergitas neidis oma kulmu, kui Remy vastust kuulis. No tore. Remy käsi ümber tema õlgade mõjus samas jällegi rahustavalt.

"Sina olid esimene, kes seda alustas! Kui sa mind suudelnud poleks, ei oleks ma ise selle peale tulnudki, et sind suudelda," lausus Alexandria, olles juba äärmiselt teadlik, et see vestlus neil aina veidramaks kiskus. "Ja ütle, kas sa siis ka olukorra veidraks muutmise peale mõtlesid, kui sa mind esimest korda suudlesid? Ja siis teist korda? Ja kolmandat? Neljandat?" esitas neidis küsimuse. Ta polnud enam isegi kindel, kui mitu korda nad suudelnud olid, aga Remy ründamiseks oli selline küsimus ju hea. Tüdruk vaatas sõjakalt kuti poole ka ja pani lille enda käest ära. Kui Remy aga mingites koobastes käimist mainis, turtsatas näitsik. "Sa käisid koobastes koopamaalinguid tegemas?" küsis ta umbusklikult ning raputas naeratades pead. Ettekujutus sellest nägi juba niigi absurdne välja. "Ütle veel, et ma olen tujukas ja ma ei vastuta siis oma tegude eest!" lausus ta hoiatavalt ja tõstis ühe nimetissõrme.

"Siis oled sina süüdi, et meie suhted nii veidrad nüüd on!" lausus Alex süüdistavalt, kuigi ta tegelikult ei tahtnud päris nii kõlada. Ja ometi polnud nende suhted veel nii hullud, et kumbki neist teist vältima hakkaks või nad koos enam aega ei tahaks veeta. Sest vähemalt Alexandria tundis küll, et teda justkui tõmbas Remy poole, ükskõik kas nad olid siis tülis või mitte. Näiteks praegugi tundus, et neil läks jälle sõnasõjaks, kuid sellegi poolest ei kavatsenud Alex lahkuda. Ja hirmul kellelegi vahelejäämise ees polnud sellel küll mingit pistmist, sest seda neidis ei kartnud. "Okei, lihtsalt, edaspidi üritame üksteist mitte suudelda, eks? See on kindlasti võimalik," pakkus neiu välja, kuigi see ettepanek talle endalegi eriti just ei meeldinud. Alex ei suutnud siiski oma pahameelt säilitada, kui Remiel oma koopamaalingutest rääkis. See oli lihtsalt koomiline. Siis jälgis tüdruk hetke ka, kuidas Remy üht kriipsujukut joonistas, ning kui noormees lõpuks sinna tema nime kirjutas ja selle talle ulatas, hakkas Lexi pilti vaadaes lihtsalt naerma. "On sarnane, eks?" muigas ta, tõstes paberilehe enda näo juurde. Seejärel võttis ta aga Remylt pliiatsi ja joonistas samasuguse teise kriipsujuku veel sinna kõrvale, ainult et ei joonistanud talle seelikut selga, ning kirjutas kriipsujuku juurde Remy nime. Kui see valmis, ulatas ta lehe muiates mehele. Kuulnud aga, et ta ei vastutagi oma tegude eest, virutas Lexi lihtsalt Remyle vasti õlavart. 

"Sa tead, et mul on õigus, sellepärast sa midagi vastu ei ütlegi," pomises Alex, kui Remy järgmisel hetkel rahustavalt "kuss" ütles ja neidise endale kallistusse tõmbas. Kuidas ta saaks olla pahane Remieli peale, kui too iga kord suutis nende pisemadki tülitsemised ja sõnelemised ära lahendada, nii et nad lõpuks ikkagi ära leppisid. See põgus kallistus oli Alexi jaoks ka nii rahusav, et ta rohkem midagi sellel teemal öelda ei tahtnudki. "Ära mõtlegi alla anda. Talitse ennast siis  ja hoia end vaos!" teatas neiu, kuigi kõlas siiski jälle natuke pahuralt. Tüdruk oli peaaegu lootnud, et noormees ei nõustu tema sellise plaaniga, aga praegu tundus just, et Remyle sobis see ka. Järgmisel hetkel suutsid aga need kriipsujukud teda taas naerma ajada. "Vähemalt ei joonistanud sa talle sinist silma," lausus Lexi seejärel. Kui Remy tema ühe silma tumedama oleks joonistanud, oleks tüdruk kuti lihtsalt maha löönud. Kui Remy teatas, et nad päris armsad olid, vaatas Alex pilti ning naeratas kergelt. Olid jah armsad. Seejärel jälgis näitsik, kuidas Remy joonistust veel täiendas, ning kui kutt sellega valmis sai, võttis Lexi pildi vastu ja muigas. "See näeb päris kunstiline välja. Peaks selle lausa ära raamima ja seinale riputama," arvas Alex muige saatel. Kui ta aga järgmisel hetkel padjaga sai, kergitas neiu kulmu ning pani joonistuse käest. "Sa tahad padjasõda või?" naeris Lex ning viskas järgmisel hetkel Remyd sama padjaga vastu. 

"Sa lasid mul õiguse saada ainult sellepärast, et sa arvad, et naistel peab alati õigus olema? Mul oli päriselt õigus!" lausus Alexandria ning kissitas Remy poole silmi. Kuulnud noormehe järgmiseid sõnu, pani neidis käed risti rinnale ja vaatas kuti poole. "Hästi, kui sa nii arvad. Äkki surume selle peale kätt ka või?" pakkus Alex irooniliselt, sest ega tegelikult talle see idee endiselt ei meeldinud. Aga Remiel ju tahtis nende suhteid parandada, nii et mis seal ikka. "See on sinust kena, aga sa ju tead, et ma saan aru, et sa valetad, eks?" targutas neiu veidi, kuid ei suutnud siiski hoida ära muiet, mis tema huulile ilmus. Remy käitus lihtsalt armsalt. "Ma võin selle sulle siia jätta, kui sa lubad mul seda tahtmise korral alati vaatamas käia," lausus neiu pühalikult, kui kutt pildi kohta küsis. Kui mees siis padja uuesti tema poole viskas, kiljatas Alex, kuid pani siis käe suu ette, kui taipas, et nad võivad nii kellelegi vahele jääda, kuigi seegi pakkus tüdrukule pigem nalja. "Mis sa siis teeksid, kui keegi seda kuulis ja su tuba praegu kontrollima tuleks? Kuhu sa mu peidaks?" küsis Lexi muiates ning jäi hetkeks patja hoidma, põimides enda käed ümber selle.