Back to your cave, Shrek!

Alex naeratas Remy sõnade peale. Kui kutt tõesti tahtis selle oma seinale riputada, siis oli see ju lihtsalt armas ja neidis tahaks seda isegi tema seinal rippumas näha. "Tunnista, see nägigi välja nagu lasteaialaste joonistus," turtsatas Alex, kui mehe vastust kuulis. Ent tema järgmine lause neidu eriti naerma ei ajanud. "Ta nimetas mind sinu järjekordseks vallutuseks?!" küsis neidis viimaseid kahte sõna rõhutades ning lasi Remyst lahti, et käed järgmisel hetkel hoopis risti rinnale panna. "Mis sa talle vastasid?" küsis Lexi. Ta teadis küll, et noormees oli päris kaua tema järele oodanud ja tahtnud temaga suhet alustada, kuid neiule siiski ei meeldinud, kui keegi võõras teda kellegi vallutuseks pidas. See oli nõme väljend! "Kas ma võin millalgi teie tuppa tulla ja su toakaaslase piinlema panna?" tegelikult neidis päris luba ei küsinud, pigem andis ta mõista, et oleks hea meelega selle Remy toakaaslase kannatama pannud.

Alex noogutas ning naeratas, kui selle joonistuse endale silme ette manas. "Mulle meeldis see pilt. Isegi kui see nägi välja, nagu oleks mõni lasteaialaps selle teinud," muigas ta seejärel, sest see oli talle tol õhtul nalja pakkunud ja Remy oli nii suutnud tõepoolest tema tuju parandada. "Aga mulle ei meeldi su toakaaslane," lisas tüdruk järgmisel hetkel kindlalt. Ta polnud ise küll selle tüübiga varem kokku puutunud, kuid see polnudki tähtis. Remy sõnade järgi oli ta mingi nõme tüüp. "On ta koguaeg selline? Ma imestan, kuidas sa temaga ühes toas suudad olla," lisas Alex. Või et see tüüp nimetab teda Remy vallutuseks! Hmh! "Siis ma teengi seda," lisas ta veel ka ning tundis siis, et ei viitsi seal rohkem seista ning istus hoopis tulesõõri keskele maha, võttes siis Remyl käest kinni, et noormees temaga ühineks.

"Me võime minu toa seinale uue pildi joonistada," arvas Alexandria muige saatel, kui Remy küsimust kuulis. Pealegi oli ta ise selle joonistuse Remielile lubanud jätta. "Kas su toakaaslane käib tihti ära? Millal ta jälle ära läheb?" küsis neidis naeratades ning Remyle otsa vaadates, kui mees mainis, et tallegi meeldis siis rohkem, kui üksi oma toas olla sai. Alexil poleks ka midagi selle vastu, kui saaks ise veel Remy toakaaslast mängida. Naeratus püsis näitsiku huulil ka siis, kui Remy niiöelda oma toakaaslase piinamise heaks kiitis. Alexi arvates oleks kasvõi kohe võinud minna, kui praegu seal koopas tulesõõri sees ja Remy embuses nii hea olla poleks olnud. Kuna neil hetke eest teemaks too õhtu oli, mil tüdruk mehe toas ööbinud oli, siis otsustas Lexi küsida ka selle kohta, mille pärast ta Remy peale veel hiljemgi pahane oli olnud. "Remy, miks sa mind sellel õhtul ei suudelnud, kui ma sinu juures olin ja sul põhimõtteliselt käskisin seda teha?" uuris neiu, lihtsalt uudishimust. Tegelikult polnud ta otseselt küll käskinud, pigem nagu loa andnud. Igatahes enam ta selle pärast pahane polnud.

"Äkki oligi?" muigas Alexandria Remy poole vaadates. Tema toakaaslane tundus neiule veidi ohkem talutavam kui mehe oma. Ja enda toakaaslasega sai tüdruk isegi võrdlemisi hästi läbi, kuigi aeg-ajalt seegi tüdruk Alexi tujudele alla kippus jääma ning mõnikord nad tülligi läksid. Õnneks suutsid nad siiamaani veel ühes toas vastu pidada. "Ta tundub nagu tõeline erak," lausus Lexi, kui Remy veel oma toakaaslasest rääkis. Kui noormees siis mainis, et oli kartnud, et neidis tema peale pahaseks saab ning seepärast teda suudelnud polnud, ei teadnud Alex, kas naerda või olla pahane. "Näh. Ma ei ole ju nii hull ka...," arvas neiu. Pealegi oli ta ju siis ise enda arvates küll mõista andnud, et tahtis seda suudlust. Kuigi tegelikult, mis sellest enam ikka rääkida. Ja samas oli mehel õigus, et nad nüüd selle mitmekordselt tasa said teha, ning kui Remy teda suudles, suudles Lexandria meest loomulikult vastu, suudeldes seekord meest veidi nõudlikumalt kui varem.

Temai toakaaslase kohta käiva küsimuse peale kehitas Alex õlgu. "Minu toakaaslane on vist tõesti normaalsem. Ma suudan temaga isegi enam-vähem häti läbi saada, kuigi mõnikord me tülitseme ka...," lausus tüdruk vastuseks. Remy järgmiste sõnade peale neidis noogutas taaskord. Kui temal selline toakaaslane oleks olnud, oleks vist pidevalt tüli majas olnud, Remy võttis seda lihtsalt veidi rahulikumal. "Tead, et ma isegi ootasin seda. Ja ma olin pärast su peale hoopis pahane, et sa mind ikkagi ei suudelnud," lausus näitsik, olgugi et see üsna tobe põhjus kellegi peale pahane olemiseks oli. Samas ei jõudnud neiu midagi rohkem lisadagi, sest siis suudles Remy teda ning neidis vastas sellele suudluselegi üsna nõudlikult, lastes sellel kauem kesta ka. Nüüdki ei saanud Alex midagi parata, et tema süda jällegi kiiremini lööma hakkas. Remyl ja tema suudlustel lihtsalt oli selline mõju. Ning tundes mehe käsi mööda enda keha liikumas, libistas Alexandria enda käed noormehe kaela taha ja tõmbas teda endale lähemale.

"Võimalik. Kuigi mulle meeldiks ka rohkem üksi elada," vastas Alexandria pisut mõtlikult ning kehitas õlgu. Selles ta kindel polnud, kas nad Remyga kauem kui ühe päeva koos suudaks elada, kuigi neidis oleks hea meelega sedagi proovinud, ent see polnud ju võimalik. Selle ühe õhtu jooksul, mil tüdruk noormehe juures oli ööbinud, olid nad jõudnud küll tülli minna ning siis jälle leppida ja uuesti tülli minna, või midagi sellist. Kuid võib ju loota, et nüüd, kui nad suhtes on, arvestavad nad rohkem teineteisega ega kisu igast asjast tüli üles? Vähemalt Alex lootis nii. Kuigi seegi saab ilmselt siiski keeruline olema... Alexandriale tundus, et sellist suudlust polnudki neil varem justkui olnudki ning seetõttu suutis ka tema ainult sellele keskenduda. Üsna varsti tundis Alex jälle, et tema süda kiiremini taguma hakkas, ning kui mees tema kaelale liikus, libistas Alex ühe käe hoopis Remy juustesse ning liibus ise ka mehele veidi lähemale, enne kui teda taas kirglikult vastu suudles.