Back to your cave, Shrek!

"Tore, sellisel juhul on tänaseks kõik. Lase mind siit välja!" teatas Alexandria Remy sõnade peale ega pööranud mehelt pilku. Miks ta pidi nii kuradi tuim ja võimatu olema?! "Mind isegi ei huvita, kas sa oled temaga koos või mitte! Mul on lihtsalt hea meel, et sa Natalie kasuks ei otsustanud, sest sellisel juhul ei suudaks ma sinuga enam suhelda," lausus Alex, tundes kuidas tal samal ajal juba mõõt täielikult täis hakkas saama. "Mul ei ole isegi kahju, kui sa enam minu mentor pole! Tegelikult võime su minu mentoriks olemise sama hästi juba praegu lõpetatuks kuulutada. Nii et lase mul minna," lisas Alexandria siis pisut rahulikumalt ning samuti veidi tuimalt, kui ta seda taipas. Kui Remy tõesti tahtis, et tüdruk endale uue õpetaja leiaks, siis ei kavatsenud näitsik teda ümber veenma ka hakata, vaid hoopis sõnasabast kinni võtta. Sest täpselt nii põikpäine ta oligi. "Ära nimeta mind idioodiks!" hüüdis neidis vihaselt, kui Remy järgnevaid sõnu kuulis. Kuidas see küll juhtunud oli, et nad jälle tülli olid suutnud minna? "Ma ütlen sulle viimast korda - kustuta need leegid minu ümbert ära, kurat võtaks!" kisas näitsik, tundes et ta murdumisele juba üsna lähedal oli. Aga ei, Remy nähes ta nutma nüüd küll ei saa hakata.. 

Remy esimestele sõnadele ei hakanud Alex isegi vastu vaidlema, sest see oli ju tõsi. Ja samas oli Remiel ise ka võimatu, vähemalt tüdruku arvates. "Mõtlen küll. Sul pole aimugi, kui tõsiselt ma seda mõtlen," vastas neiu seejärel. Ta oli vihane ja kurb ja pettunud ja solvunud üheaegselt, kas korraga nii palju tunda oli üldse võimalik? Igatahes oli näitsik nii kaugele aetud, et ta enam isegi ei mõelnud, mida ta rääkis. "Siis oled sa ise idioot, et sa neid leeke ära ei kustuta!" lausus tüdruk ka mehe sõnu kuuldes. Muidugi ei meeldiks neidisele ka kogu ülejäänud elu mingite armidega olla, kuid sellele ta polnud mõelnud ja oleks isegi päris tõsiselt otsustanud läbi leekide minna, kui Remy järgmisel hetkel hoopis nii poleks teinud, et nad mõlemad leekide sisse jäid. See polnud küll päris sama, mis leekide kustutamine, kuid vähemalt teadis Lexi nüüd, et ei pea sinna hommikuni jääma. Sest kui Remy ise oleks välja tahtnud minna, oleks ta sõõri kuskilt ikkagi katki pidanud tegema või ära kustutama. "Oi, päriselt? Ma tahan siit ära! Lase mind välja!" ei jätnud Alex endiselt oma jonni, kuigi silmitses siis tõsiselt, kuidas mees talle lähemale astus ja lõpuks üldse neiu vastu seina lükkas. Hetkeks jäi neidis lihtsalt vait ning raputas siis pead. "Miks sa nii teed?" küsis ta järgmisel hetkel vaiksemalt, hoides oma pilku kutil, üritades mitte välja teha oma südamelöökidest, mis veidi kiiremks olid muutunud. Ühel hetkel üritas Remy neidu endast välja viia ja kui see tal õnnestus, siis nüüd pidi ta muidugi tegema midagi hoopis kummalist ja lõpuks lükkas ta neidise vastu seina, jäädes talle nii lähedale seisma ja rääkides üldse nii tasasel häälel. Saa sa sellest Remielist siis aru.

"Tean väga hästi," lausus Alexandria napisõnaliselt Remyle vastuseks. Pealegi oli ju Remy ise selise idee talle andnud, et mentorit vahetada. Ja kuna neiule tundus, et mees seda just soovis, siis oli temal ka niiöelda üskõik. Kuigi tegelikult ei tahtnud ju temagi Remyst ilma jääda. Olgugi et jutt käis ainult mentoriks olemisest. Kui Remy seejärel vandus ja tema nime mainis, võpatas neidis vaevumärgatavalt, sest need sõnad olid kõlanud nii, nagu noormeeski üsna viimase piirini oleks viidud. Seejärel olid nad aga mõnda aega vaid, kuid neidis ei suutnud siiski kaua nii olla, ilma et ta poleks nõudnud Remylt, et miks kurat ta nii käitus ja kõik nii keeruliseks tegi. "Mul oligi siis õigus ja sa lihtsalt provotseerisid mind? Sa oled segane. Suutsid mu nii endast välja viia...," kommenteeris tüdruk Remy esimese põhjuse peale. Talle ei meeldinud ju ka mehega tülitseda, ent ometi arvas mees, et see oleks hea põhjus, kuidas Alexit provotseerida? "Sa ei mõelnudki seda tõsiselt?" kordas ta vaikselt, kui Remy teatas, et tahtis ikkagi neiu mentor olla ega tahtnud, et Alex mentorit vahetaks. Nüüd tundis Lexi küll, kuidas tal pisarad silmis olid, kuid hoidis end siiski tagasi. Remy kolmanda põhjuse peale noogutas ta kergelt, sest tahtis endiselt harjutamistundi edasi lükata ja sealt koopast ka pääseda. Ent Remieli viimased sõnad tõmbasid neiu tähelepanu täielikult mehele ja ta kinnitas ka oma pilgu noormehe omale. Ja kui Remy järgmisel hetkel oma huuled Alexi omadele surus, ei mõelnud näitsik midagi ning suudles tüüpi automaatselt koheselt vastu. Ta oli juba ammu oodanud, et see jälle juhtuks ning lõpuks oligi Remiel teda suudelnud ja see tunne oli pööraselt hea.

Alexandria lihtsalt silmitses niisama Remyd, kui too oma teguviise seletas ja vabandas. Vabanduse oli tüdruk ära teeninud küll, seda arvas neiugi ja vabanduse eest oli ta tänulik ka, kuigi ei tahtnud seda tüli kohe ka unustada, ükskõik kui kenasti Remy nüüd ei käitunud. Mehe järgmiste sõnade peale pööritas ta silmi, kuigi muigas õrnalt, sest jah, vähemalt oli ta suutnud oma võimet piisavalt kontrollida, et mitte vihahoos noormehele illusiooni tekitada. Vähemalt oli Remiel tema üle uhke. See oli ju hea. Rohkem ei lausunudki tüdruk aga midagi, sest kui Remy teda suudles, unustas neidis hetkeks kõik muu. Talle meeldis ka see veidi õrnem suudlus ning näitsik läks sellega kaasa, suudeldes meest päris pikalt vastu. Ka oli hea tunda Remy käsi enda kehal, samal ajal libistas Lexi enda käed kuti rinnale. Kuigi suudlus kestis kaua, siis mõne aja pärast oli neidis siiski see, kes Remyd endast eemale lükkas. Küll mitte eriti jõuliselt, kuid piisavalt tugevalt, et mees aru saaks, et tüdruk tahtis selle lõpetada. Oma pea keeras ka Alex siis ära ning järgmisel hetkel vabastas ta end üldse noormehe ja seina vahelt ning lükkas oma juuksed veidi segaduses olles üle pea, et siis kutist paar sammu eemale astuda. "Kas sa kustutaksid nüüd need leegid?" küsis Lex vaikselt ja küllaltki rahulkult, kuigi ta Remyle just otsa ei vaadanud.

"Ma ei lähe veel kuskile," lausus Alexandria, olles isegi pisut üllatunud, et Remy üldse arvas, et ta nüüd sõnagi selle suudluse kohta lausumata lahkub. Millalgi tuli ju oma asjad selgeks rääkida. Kaua see ikka kestab, et nad nii tihti tülitsevad, kuid siis lõpuks hoopis end üksteise käte vahelt leiavad... Talviselt külma õhku nende ümber tundes, pani Alex käed rinnale risti ja pidi tunnistama, et polnud üldse hea mõte mehel see tulesõõr kustutada lasta. Ent siiski ei hakanud ta paluma, et Remy uuesti selle koopasse tekitaks, selle asemel asus näitsik kohe asja kallale, pöördudes kuti poole. "Miks sa seda tegid?" esitas ta küsimuse. Ta polnud suudluse pärast pahane ega midagi, aga tundis lihtsalt vajadust kõik nende vahel ära klaarida. "Kaua see nii kestab, et me pidevalt tülitseme ja siis lõpuks kumbki meist alla annab ja teist suudleb? Pealegi meil oli kokkulepe," tuletas tüdruk meelde seda õhtut Remy toas, kui nad olid otsustanud, et hoiavad mõlemad end tagasi. "Ma ei saa juba ammu aru, kas me oleme üldse sõbrad või hoopis mingid vaenlased või midagi kolmandat? Äkki valgustad mind," tahtis Alex.

Tänu taevale, et Remy järgmisel hetkel siiski koopasse lõkke tegi. Ei tea, kas ta taipaski, et Alex juba selle vähese ajaga külmetama oli jõudnud hakata? Igatahes oli tuld jälle hea näha ning näitsik nihkus sellele veidi lähemale ka, sest siis oli soojem. Kuulnud, et Remy lihtsalt oli tahtnud teda suudelda, ilmus Lexi huulile õrn naeratus, sest see oli nii talle omane vastus. Tegi ju tüdruk peaaegu alati seda, mida tahtis. Kuidagi huvitav, et Remy seda sama oli nüüd teinud. Seejärel kuulas Alex üsna sõnatult ja vaikides mehe järgmised sõnad ka ära ja selle aja jooksul jõudis tema peast ikka päris palju mõtteid läbi käia. Vähemalt oli hea teada, et nad noormehega veel vaenlasteks polnud pöördunud... Seejärel kuulas ta jälle Remy sõnu ning viimase pakkumise peale ilmus näitsiku huulile esimese asjana õrn naeratus. Ent suhtesse astumise mõte hirmutas neidu sellegi poolest, kuna ta lihtsalt ei osanud suhtes olla ja siiamaani olid kõik tema suhted katastroofiliselt lõppenud. Remyga tülitsesid nad küll koguaeg, aga ei tahaks ju, et noormees ka lihtsalt järjekordne lühiajaline suhe oleks... "Kas me peame tingimata suhtesse astuma? Me võiks lihtsalt leppida sellega, et me pole ainult sõbrad, kuid samas pole me ka suhtes, nii et meil poleks mingeid kohustusi...," lausus tüdruk, üritades õigeid sõnu leida. Sest, kurat, Remy oli hea suudleja ja neiu ei tahtnudki enam ainult tema sõber olla. "Ma lihtsalt ei oska suhtes olla! Ma ei ole hea tüdruksõber ja ma ei taha seda," lausus Alex ning lükkas uuesti juuksed oma näo eest ära, et siis Remyle otsa vaadata. Oeh, ei tea, mis neist küll saab?