Back to your cave, Shrek!

"Ma ei tea. Näiteks see, kui otsitakse füüsilist kontakti või...," ei osanud Alexandria paremat vastust välja mõelda. Parem oleks, kui Remiel oma teiste sõbrannadega tatti ei pannud ega nendega ei flirtinud... "Näed siis, kolm nädalat tagasi! Ma isegi ei mäleta seda, mis tunne on sinuga mitte tülitseda," liialdas tüdruk nüüd natuke. Sest viimasel ajal nad ju ainult tülitsesid ja siis jälle leppisid ja siis tülitsesid jälle ja leppisid uuesti ja nii edasi. "Mida sa sellega öelda tahad? Sa ju tead, kui lihtne on minuga tülli minna ja mind ärritada. Pole ju ime, kui kõik kutid seda välja ei kannata. Ma isegi imestan, et sa ikka veel minuga... olla tahad," lausus Alex, viimata ka enda pilku mehelt. "Ma ei tea, Remy," ohkas neidis siis natukese aja pärast ning raputas pead. "Ma ei taha, et me hiljem midagi kahetsema peaks, kui sellest midagi välja ei tule. Ja ma ei taha ise ka haiget saada," tunnistas Alexandria. Nüüd kõlas juba nii, nagu oleks tal suhtesse astumise suhtes mingi foobia olnud, kuigi päris nii see vist ka polnud.

"Ma ei mõelnudki, et sa nendega magad! Pealegi sa just ütlesid, et sellised suhted pole sinu jaoks," lausus Alexandria. Pealegi poleks ta suutnud uskuda, et kui Remy väitis, et Alex talle nii palju meeldis, siis oleks mees mingite teiste tšikkidega voodisse läinud. Sest kui nad ise nii kaugele polnud jõudnud, siis oleks olnud päris uskumatu, et kumbki kellegi teisega vahepealse aja jooksul nii kaugele läks.. "See on praegu väga vale aeg, et hakata minu tujudest rääkima, Remy. Ja sellest, kuidas ma sulle närvidele käin," lausus näitsik hoiataval toonil kuti õla vastas, kui mees ta endale kaissu haaras. Samas sellele järgnevad sõnad selle hoolimise kohta olid jällegi armsad ning Alex lasi end ka lõpuks lõdvaks ja põimis oma käed Remieli ümber, nii tema kaissu jäädes. "Ma ei kavatse ennast muuta, nii et kui sa tõesti seda tahad, siis sa pead leppima minuga täpselt sellisena, nagu ma olen," lausus Alex seejärel ning pani korraks silmad kinni ja hingas sügavalt, tundes Remy kaisus olles mehe lõhna ning tundis, kuidas ta veidi veel rahunes. Kuulnud Remieli viimaseid sõnu, ilmus tüdruku huulile õrn naeratus ning ta avas oma silmad, et siis pilk Remyle viia. 

"Ära vabanda," raputas Alex kergelt pead, kui Remieli vabandust kuulis. Point oli tüdrukule kohale jõudnud küll, kuigi talle see näide tõesti ei meeldinud. Neiu polnud ise samuti otseselt teiste kuttidega viimasel ajal just sahmerdamas käinud, kuigi vahepeal oli tal küll püüdnud rohkem teiste kuttidega ka aega veeta, et kuidagi eitada oma kasvavaid tundeid Remy vastu. Neiu oli päris pikalt üritanud mitte välja teha sellest, et Remiel talle rohkem kui sõbrana meeldis, kuigi lõpuks oli näitsik siiski oma tunnetele alla pidanud vanduma. Noormehe sõnade peale naeratas Alex nüüdki õrnalt, enne kui siis Remyd taas vastu suudles. Aga kui mees arvas, et Lexil suhtesse astudes ainult üks tingimus oli, siis eksis ta küll. Kutti oli küll hea suudelda, kuid mõne aja pärast tõmbus Alex eemale ja vaatas Remy poole. "Meist ei saa sellist paari, kes on pidevalt ninapidi koos ja kellel silmi ainult teineteise jaoks jätkub. Avaliku amelemise vastu pole mul nii kaua midagi, kuni see liiga käest ära ei lähe. Ja me ei hakka kunagi teineteisele mingeid nõmedaid ninnu-nännu hüüdnimesid panema," teatas Alex seejärel ja jäi siis Remy reaktsiooni ootama, pilk suurema osa ajast mehe silmadel või siis tema huultel.

Enne oli Remiel lihtsalt meelega Alexit närvi ajanud ning tüdruk oli sellepärast päris kuri olnud ning siis arvas, et oli vabanduse ära teeninud. Nüüd oli Remy küll nõmeda näite toonud ja Alexi tujusid kommenteerinud, aga kokkuvõttes oli mehe mõte, mida ta edasi oli tahtnud anda, siiski armas, ja seepärast ei pidanud tüdruk ka vabandust eriti oluliseks. Päris iga asja pärast ka ju vabandada ei saa. Kui Remiel siis järgmisel hetkel tema sõnade peale naerma hakkas, vaatas neiu teda kurjal pilgul, kuigi ei suutnud päriselt seekord kurjaks saada. "Jänkuke?!" kordas ta ning silmitses Remyd. "Vaata ette, muidu me lähme lahku veel enne, kui me üldse käima jõuame hakata," lausus ta naeratades, kuigi ei mõelnud oma sõnu nüüd nii tõsiselt ka. Mehe lõbustatud toonil esitatud küsimuse peale mõtles tüdruk hetke. "Kui ma peaksin nägema, et sa flirdid mõne teise tšikiga, siis korraldan ma skandaali. Ja ballidele või pidudele lähme ka edaspidi koos. Rohkem ei tule mulle praegu midagi pähe," lisas neidis, kuigi oli ise ka kindel, et seegi polnud veel kõik. "Kas oledki nüüd siis minu... poiss-sõber?" esitas Alex järgmisel hetkel küsimuse, viimast sõna veidi kahtlevalt lausudes, sest ta polnud päris pikalt kellegagi nii suhtes olnud.

Oma sõnu Alex tõepoolest tõsiselt ei mõelnud, kuigi taoliseid hüüdnimesid pidas ta siiski nõmedaks ja katsugu Remy teda edaspidi jänkukeseks kutsuda või panna talle mõni veel hullem hüüdnimi. Kui Remy tahtis, et tüdruk teda rohkem usaldaks, ei osanud neidis esialgu midagi kosta. Võib-olla oli asi selles, et ta oma viimasele päris poiss-sõbrale tolle sünnipäeval peale oli sattunud, kui too teisega ameles. Ja ilmselt seepärast ta lihtsalt kippus Remyd ka hoiatama. Kuigi, tõsi, Remiel polnud praegu küll veel midagi sellist teinud, mille tõttu Lexi temas kahtlema peaks. Kuti järgmiste sõnade peale turtsatas neidis kergelt. "Sa ei pea ju mind isegi kutsuma. On üsna loogiline, et kui me koos oleme, siis ei lase ma sind ju kellegi teisega kuskile peole," arvas neidis naeratuse saatel. Kui ta siis mehe jaatavat vastust kuulis, suudles temagi kutti lühidalt vastu. "Jah, ma ei taha enam kuskile minna," lausus Alex. "Ja sa võiksid sellest lõkkest meie ümber sõõri teha, sest siin on ikka veel külm," pidi ta lisama, enne kui siis ise Remyd suudles ja oma käed noormehe kaela taha pani.

Nähes naeratust Remy huulil, ilmus naeratus ka Alexi näole. Päris uskumatu ju, et nad nüüd järsku juba suhtes olid. Sest natuke aega tagasi olid nad alles tülitsenud ning Alex oli olnud mehe peale vist isegi vihasem kui iial varem. Asjad võivad ikka päris kiiresti muutuda, nagu näha. Kui noormees seejärel nende ümber tulesõõri tekitas, tundis neidis kohe, kuidas õhk palju soojemaks muutus. Ja nii oli hea. "Tead, see oleks palju paremini kõlanud, kui sa mu keskmist nime poleks kasutanud. Sa tead, et see ei meeldi mulle," lausus Alex seejärel, kuigi turtsatas siiski Remy sõnade peale, mis nii pühalikult olid kõlanud. Kui mees siis tema tähelepanu seinale pööras, viiski neiu oma pilgu sellele ning "koopamaalingut" nähes hakkas Lexi lihtsalt naerma. "Sa oled tohutult andekas, Remy. Aga vähemalt on aru saada, et need on kriipsujukud," noris tüdruk natuke, huulil lõbustatud mulje. "Millega sa need sinna joonistasid?" küsis ta seejärel.

Alexandria arvates oli tulesõõris soe küll, kuid vajadust midagi seljast võtta ei tundnud vähemalt tema praegu küll. Oli lihtsalt parajalt hea soe olla. Kuigi võib-olla mõne aja pärast harjub tema kui külmavares ka selle soojusega ikkagi ära. Ka Alex tundis ennast Remy käte vahel päris hästi ning nii oleks võinud veel mõneks ajakski jääda, "Mu keskmine nimi ei ole ilus. Ja jah, sellisel juhul on sul tõesti nimede osas halb maitse," noogutas näitsik. Jah, kunagi oli neil see nimeteema juba arutamisel olnud, kuid oma arvamust polnud Alex endiselt muutnud. Vastuse peale, mis koopamaalinguid puudutas, noogutas tüdruk. "Mis sa selle joonistusega tegid, mille me koos tegime, siis kui ma ööseks sinu tuppa jäin?" küsis Alexandria muige saatel, kui korraks seinalt pilgu tagasi Remyle viis. See õhtu polnud küll midagi sellist, mida neidis meenutada tahaks, kuid kõige halva juures oli siiski see kriipsujukude joonistamine päris armas olnud.