Back to your cave, Shrek!

Alexandria oli jah Remy peale endiselt pisut pahane. Osalt selle ballieelse õhtu pärast, mil Remy teda suudelnud ei olnud. Ja samas ka selle pärast, et mees lõpuks ballile ka koos ühe teise tšikiga oli läinud. Jah, Alex oli küll ise kutile "ei" öelnud, ja raske öelda, kas ta oma otsust kahetses, kuid noormeest mõne teise tüdrukuga koos lõbusalt aega veetmas näha ei olnud ikkagi meeldiv. Ballil üritas neiu sellest hoolimata ka ise lõbusalt aega veeta ja see tal isegi õnnestus, sest üksi ballile minnes oli hea vähemalt see, et sai tantsupartnereid vastavalt tujule vahetada. Mõned korrad oli ta ka Remyga tantsinud, kuid rohkem oli kutil siiski silmi jätkunud oma kaaslase jaoks ja ega ka Alex siis Remieli tähelepanu pärast kellegagi võistlema ka ei hakanud. 

Nüüd oli igatahes ballist juba pisut aega möödas ning kätte jõudnud järjekordne harjutamise tund. Alex isegi ei hoolinud eriti sellest, kus nad harjutavad, peaasi et sellega kiirelt ühelepoole saaks ja nad mõlemad Remyga oma tegemiste juurde tagasi saaks pöörduda. Koopasse jõudis neidis natuke peale noormeest. "Hei," lausus ta võrdlemisi napisõnaliselt ja sammus siis lõkke juurde, sest, noh, tal oli külm ja lõke andis sooja. "Kust me siis seekord alustame?" küsis Lexandria. Tegelikult lootis neiu, et mees polnud märganud seda, et neidis tema peale pahane oli. Veel enam lootis Lex, et Remy ei teadnud põhjust, miks ta nii käitus..

Tegelikult polnud Alexandria vist ise ka kindel, miks ta Remy ballikutsest keeldunud oli. Ilmselt seetõttu, et ei tahtnud kutile mingit valet muljet jätta, sest oli kindel, et nad poleks suutnud tervet õhtut lihtsalt sõpradena veeta. Ja oma osa oli sellel ka tollel õhtul, mil Alex Remy toas ööbinud oli. Neidis ei mõistnud, miks polnud kutt teda tookord suudelnud, kui neiu tal põhimõtteliselt andis mõista, et ta teeks seda. Oli Remy äkki juba tema suhtes ümber mõelnud, olgugi et ta teist juttu rääkis? Nojah, mis sellest enam. Nende suhted olid küll endiselt vist pisut veidrad, kuid ehk saavad nad sellest ka millalgi ikka üle ka. "Okei,"  noogutas Alex, kui üsna pea oma küsimusele vastust kuulis. Tüdruk pidas targemaks kohe asja kallale asuda, et mitte aega raisata. Seepärast keskenduski ta järgmisel hetkel veidi ja viis oma käed tuleleegile automaatselt isegi lähemale, et tulest energiat ammutada. Seejärel tabas Remyd valuillusioon ning taaskord tundis neidis rahulolu, kui seda võime rakendamise tunnet tundis. Sellegi poolest ei suutnud näitsik seda illusiooni kohe lõpetada, vaid pidi laskma kutil veidi aega piinelda, enne kui kontrolli taastas ja illusiooni lõpetas. Siis jäi ta, nagu ikka, Remy hinnangut ootma, kuigi oli juba isegi kindel, et seda peavad nad vähemalt korra veel harjutama.

Kui Remy neiul end piinata laskis, tundis Alex lihtsalt, kuidas rahulolu temasse voolas ja siis oli päris raske lõpetada, olgugi et Remy päris kõvasti karjus. Kui näitsik lõpetas, oli ta peaaegu et ajataju kaotanud, sest talle ei tundunud see piinamise aeg üldsegi nii pikk, kuid Remyd maas vaadates tundus küll, et ta oli päris palju kannatanud. Ja seda tõestasid ka mehe sõnad. "Oli see tõesti nii hull?" küsis Lexi ja hammustas huulde. "Püüa mitte ära minestada, eks? Ma ei teaks, mida sinuga siis teha,"  hoiatas neidis. Talle ei meeldinud Remyle nii palju haiget teha, kuigi ta ikka pisut pahane mehe peale oli. Kuid samas polnud nagu tuju eriti edasi harjutada ka, sest näitsikul justkui polnud motivatsiooni, kui seda põhjuseks tuua saab. Talle meeldis küll enda võimet rakendada ja tahtis võimalikult palju uut selle kohta õppida ka, kuid täna polnud tal selleks lihtsalt tuju. "Oled kindel?" lisas ta kõhklevalt, kui Remiel tal siiski uuesti käskis proovida. Nojah, ega muidu ei õpi ju. Näitsik keskenduski siis uuesti ja järgmisel hetkel võis noormees tunda, kuidas teda uus valuillusioon tabas. Sellegi poolest ei suutnud neiu varem lõpetada ning ka seekord piinles kutt umbes sama kaua kui enne. Kui Lexandria siiski illusiooni lõpetas, oli tema ajataju kadunud ning küsivalt vaatas ta lihtsalt Remy poole. 

Alexandria ohkas ning vaatas Remy poole, kui too neiule soovitusi jagas. Lihtne öelda, raske teha, nagu enamasti ikka kippus olema. Päris kivist südamega tüdruk ju ka polnud ning ta ei tahtnud ju Remyle haiget teha. Ent isegi kui ta üritas end mehe olukorda panna, kuulates tema karjeid, siis paistis, et ka sellest ei aidanud. Sest kui Lexi hiinnangut oodates tema poole vaatas, teatas noormees ju ainult, et tuleb uuesti proovida. See ajas Alexit juba ennast närvi, sest ei saanud aru, mis tal viga oli. Eelmisel korral oli tal see ju välja tulnud küll. "Ei! Aitab. Mul ei tule see välja ja ma ei taha rohkem proovida! Võib-olla mõnel teisel päeval," teatas näitsik pearaputuse saatel ning läks ja istus lõkke äärde, et ennast soojendada. Neidis oli kindel, et seekord ei aitaks ka see, kui Remiel teda provotseerima hakkaks. Ta lihtsalt ei tahtnud rohkem harjutada ja kõik. 

Alex oleks ka ju tahtnud oma võimet veel kontrollima õppida, aga mitte täna ja mitte praegu. "Aga mina ei taha! Pealegi, võib-olla ma ei saagi õigel ajal lõpetamist kunagi selgeks? Äkki ma piinan sind praegu lihtsalt ilma asjata!" lausus näitsik ja vaatas noormehe poole. Tüdruk märkas, et kutt ei tahtnud kuidagi ennast maast veel üles ajada, ent Lexi ei kavatsenud ka oma meelt muuta. Alexandria võpatas kergelt, kui Remiel järgmisel hetkel lõkkest hoopis tema ümber ühe tulesõõri moodustas. Kuid küsimust kuuldes kehitas ta lihtsalt oma õlgu. "Tegelikult mul ei oleks selle vastu midagi. Mul on siin väga hea ja soe," vastas ta mehele. "Pigem oled sina see, kes siit varem või hiljem ära minna tahaks. Mina lihtsalt ootan," arvas neidis. Vaevalt, et Remiel oleks tahtnud temaga seal väg kaua passida. "Lõpetame lihtsalt tänaseks harjutamistunni ära," pakkus Lexandria.

"Oh, ma ei tea, tavaliselt harjutatakse selleks, et oma võimet edasi arendada, aga nagu näha, siis minu puhul see ei tööta!" lausus Alexandria, hakates tasapisi jälle oma kannatust kaotama. Ja tal lihtsalt polnud tuju harjutada! Miks Remy seda mõista ei võinud?! "Jah? Me mõlemad teame, et sa ei teeks nii," lausus Alex veendunult, kui noormees ähvardas teda üksinda sinna koopasse jätta. "Ja kui teeksid, siis oleks ma sinu peale väga, väga vihane, seda sa küll ei tahaks," lisas Lexi ja pani käed risti rinnale, kõlades ka seekord küllaltki kindlalt. Noormehe järgmiseid sõnu kuuldes kergitas tüdruk kulmu. "Ma ei nõustu sellega. Kui ma ütlen, et ma tahan lõpetada, siis me lõpetamegi," arvas näitsik, kinnitades oma pilgu Remyle. "Kaota need leegid ära!" nõudis ta siis hetke pärast,

"Näed ju, et see ei tule mul välja! Pime oled või?" vastas Alexandria Remy küsimusele. "Ma ei anna alla! Ma lihtsalt lükkan meie harjutamiskorda edasi. Mul ei ole täna tuju rohkem proovida!" hüüdis näitsik seejärel sõjakalt, olles kindel, et oma meelt ta täna ei muuda. Aga noh, tema tujusid arvestades poleks ime ka see, kui ta ikkagi mõne aja pärast ümber mõtleks. Kuigi see, kuidas Remy teda aina enam närvi hakkas ajama, asjale just kasuks ei tulnud. "Ma olin solvunud? Nalja teed või?" päris tüdruk siis uskumatult, kui Remiel järgmisel hetkel balli teemal sõna võttis, olgugi et mehel isegi ehk õigus oli... "Ma keeldusin, sest ma ei tahtnud sinuga koos ballile minna. Kas see ei ole sinu arust loogiline? Kokkuvõttes oli mul seal ka ilma kaaslaseta päris lõbus. Ja sinul oli kindlasti ka. Nii et meil ei ole rohkem sellel teemal millestki rääkida," teatas neidis seejärel. Jah, ta oli saanud õhtu jooksul tantsupartnereid vastavalt tujule vahetada ning oli üldse päris palju tantsinud ning balli isegi nautinud. Isegi kui ta pilk üsna tihti Remyle ja  Sierrale oli õhtu jooksul liikunud... Aga Lex ei tahtnud seda teemat rohkem arutada. Samuti ei tahtnud ta rohkem harjutada. "Ja mina olen mina ja ma lõpetan oma võime harjutamise täpselt siis, kui ma ise tahan," arvas Alex Remy järgmiste sõnade peale. Kui leegid aga hetkeks juba üle tema pea kasvasid, hüppas näitsik püsti ja põrnitses nüüd juba tõesti kurjalt noormeest. "Mida sa teed? Kas sa taha mu äkki põlema panna?" kisas Lexandria siis, panemata ise tähelegi, et ta võib-olla nüüd Remy nõrka kohta tabas...