St Axander'i eliitkool on varikool.
Kõikidele välis-
silmadele on tegu tavalise erakooliga,
milles ei toimu midagi eripärast. Ainult õpilased ja õpetajad,
kes selles koolis viibivad, näevad selle koha tõelist pale.
SABS-is algab õppetöö vanusest 18 ja lõppeb 25. eluaasta saabudes.
Selles koolis on tavaained ning kõrvalained,
mis on igale õpilasele individuaalselt määratud.
SABS's käivad õpilased, kellel on erilised võimed
(elemedid, necromantia, telepaatia, kujumuutjad jne).
Eliitkooli treeningu eesmärgiks on õpetada oma annet kontrollima ja valitsema.
Igal õpilasel on oma mentor, kelleks on lõpuklassi õpilane või õppejõud.
Lisainfo
Tähtsamad teated
*Õppeaasta on alanud, sealhulgas õppetöö toimub.
*Toimub Jõuluball
Staff
Marcus Finn
Olivia de Ravenaugh
Gareth R. Motrell
Owen Kite
Post by Alexandria Hensley on Nov 24, 2014 14:51:12 GMT 2
"Kuigi, kui sa juba kakskümmend viis saad ja siis ikka veel vaba ja vallaline oled, siis hakkaks ma küll sinu asemel juba muretsema," lausus Alexandria, et lihtsalt veidi Remy kallal norida, sest oma sõnu päris tõsiselt ta küll ei mõelnud. Kuigi sünnipäevani oli Remielil veel kõvasti aega. Kui ta siis noormehe küsimust kuulis, hakkas Alex naerma, sest neil oli üsna veider teema hetkel käsil. "... Siis on lihtsam üldse mitte kellessegi ära armuda," arvas tüdruk, vahtides taevasse. "Mhmh, tähed on niisama ka ilusad," lausus tüdruk noogutuse saatel ja silmitses natuke veel taevast, enne kui Remy küsimust kuulis ning siis samuti taas naerma hakkas. "Kas sina usud siis või?" vastas neiu küsimusega küsimusele, pöörates oma pilgu seejärel lõbustatult Remyle. "Aga kes teab, äkki nad elutsevdki kuskil, sellised rohelised, ühe suure silmaga ja peas on tundlad," fantaseeris neidis natuke. "Ma lihtsalt enne ei usu, kui ma neid näinud ei ole," teatas Lexi ning muigas kergelt.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 24, 2014 15:00:57 GMT 2
"Lõpeta," naeris Remiel ning libistas enda käe Alexi pikkadesse blondidesse juustesse, et need veidi sassi ajada. Kui Alex norib, siis Remiel norib ja kiusab. Sünnipäevani oli Remielil tõesti aega, aga mees küll ei paanitseks, kui ta ka kahekümne viieseks saades veel vaba ja vallaline on. Ta ei tahtnud lihtsalt kedagi teist peale Alexi, kes ometi nii kättesaamatu on, kuid just see, et tüdruk kättesaamatu oli, tõmbas meest veelgi. "Lihtne öelda," kehitas mees Alexi sõnade peale õlgu ning noogutas,, kui tüdruk nõustus, et tähed on niisama ka ilusad. "Ma ei tea, ma ei ütle, et neid ei ole olemas, aga ma tahan, et keegi nende olemasolu tõestaks, et seda saaks kindlalt öelda, kas on või ei ole," rääkis mees, kuid hakkas näitsiku sõnu kuuldes siis laginal naerma.
Post by Alexandria Hensley on Nov 24, 2014 15:15:56 GMT 2
"Ei, ma räägin päris tõsiselt," lausus Alexandria ning püüdis tõsist nägu teha, kuigi järgmisel hetkel ta ikkagi naerma hakkas. Ja kui Remy tema juukseid sasima hakkas, püüdis Alex teda peatada, kuigi teda päästis lõpuks ainult see, kui ta naerdes istuma tõusis. "Kas see näeb nüüd ilus välja sinu arvates või?" nõudis neidis oma juukseid siludes, kuigi ei suutnud Remieli peale hetkel isegi kurja nägu teha. Kui ta oli oma kiharaid veidi silunud, sirutas ta hoopis oma käe välja, et Remy juukseid ka sasida, sest neidis tahtis ikkagi tagasi teha ja veel hullemini, kuigi antud juhul polnud see võimalik, sest Remielil kõvasti lühemad juuksed olid ning neid polnud pooltki nii lihtne sassi ajada. "Arvad sa siis ka, et südant ei saa sundida, või midagi muud sellist?" uuris tüdruk, kui noormees mainis, et neiul oma eelmiseid sõnu lihtne öelda oli. "Ja kuidas sa ootad, et keegi tulnukate olemasolu tõestaks? Võib-olla seda ei saagi tõestada, pead lihtsalt ootama, kuni nad oma ufolaevaga jälle Maale tulevad ning äkki veab ja nad võtavad su kaasa, siis saad veenduda, et nad on päriselt olemas," pakkus Lexi välja variandi, kuidas tema tulnukaid uskuma jääks.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 24, 2014 15:30:22 GMT 2
"Jah, see näeb väga metsikult armas välja," vastas Remy Alexi küsimusele, kui tüdruk end istuli ajas ja Remieli tekitatud segadust tagasi siluma hakkas. Kui aga näitsik enda käe välja sirutas, tõmbas mees pea ära, kuigi sedagi poleks vaja olnud, sest ta hoidis enda juuksed ikka lühikestena, ent piisavalt pikkadena, et need saaksid igasse ilmakaarde laiali turritada. "Ma ei arva, ma usun," vastas Remiel, sest tema puhul paistis see vähemalt paika pidavat. "Ja need, kes väidavad, et on tulnukate poolt röövitud olnud, väidavad ka seda, et nad ei mäleta, sest nad olid tagasi tulles lihtsalt mõned tunnid kaotanud ja mälust oleks midagi justkui kustutatud," üritas Remiel Alexi sõnu siiski ümber lükata.
Post by Alexandria Hensley on Nov 24, 2014 15:45:50 GMT 2
"Ma sulle teen metsikult armsat!" lausus Alexandria naerdes ning kui Remy pea eest ära tõmbas, ei jätnud Alex nii kaua jonni, kuni poisi juuksed ka sasitud said. Kuigi need turritasid niigi igas ilmakaares laiali. Aga vähemalt olid nad nüüd tasa, vähemalt Lexi arvates. "Nojah...," kehitas tüdruk õlgu, kui Remy sõnu kuulis. Võib-olla oli noormehel õigus. Noormehe järgmiste sõnade peale hakkas neidis aga taas kergelt naerma. "Aga kui tulnukad siiski tuleks ja rööviks su ära, siis saaksid sa vähemalt ise kindel olla, et nad on päriselt olemas. Ja kui sa tagasi tuleks ning midagi ei mäletaks, usuks mina sind ikkagi," sõnas Lexandria ning turtsatas, sest seegi teema hakkas absurdseks muutuma.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 24, 2014 16:01:43 GMT 2
Nojah, Remiel ei pidanud õnneks enda pusade kammimisega nii palju vaeva nägema kui Alex ja ega kutt päris iga päev kammi puutunudki. Talle meeldiski enda soengut pisut sasisena kanda, kuigi siis tegi ta enda soengu isegi korda, kui veidi soliidsem mõnel üritusel välja tuli näha. "Jah, muidugi," turtsatas Remiel ning raputas pead, sest see jutt hakkas tõesti absurdseks muutuma. Noh, öö mööduski noortel igasugustest asjadest rääkides, kuni kumbki keset seda tulesõõri magama jäi. Hommikul ärkaski Remiel selle peale, et kole külm oli, ja avastas, et tema tulesõõr oli ise ära kustunud. Niisiis tekitaski noormees uue tulesõõri ja heitis isegi pilgu veel magavale Alexile, kelle juukseid ta õrnalt silitas. Paistab, et külm ei ärata teda ka sügavast unest üles, kuigi mees oli sooja saamiseks siiski uue tulesõõri tekitanud.
Post by Alexandria Hensley on Nov 24, 2014 16:19:20 GMT 2
Alexandria ärkas hommikul üles selle peale, et keegi tema juukseid silitas. Järgmisel hetkel tundis ta ka karget õhku ning siis meenusid talle juba seigad eelmisest õhtust ning sellest, kuidas nad Remieliga olid otsustanud terveks ööks välja jääda. Oma silmad avanud, märkaski neiu esimese asjana Remieli ning tundis alles siis, et hoolimata tulesõõrist, mis ikka veel nende ümber põles, oli tal ikkagi päris külm. Ajanud ennast järgmisel hetkel istuma, pani tüdruk käed vaheliti, et veel veidi soojem oleks, ning pöördus siis kergelt naeratades Remy poole. "Sa suutsidki tulesõõri isegi magades üleval hoida?" küsis ta esimese asjana. Seejärel judistas ta ennast veidi ning põlvitas tulesõõrile lähemale. "Peaks vist varsti tagasi elumajja minema?" arvas Alexandria, olles tegelikult isegi veidi üllatunud, et nad hommikuni seal väljas vastu olid pidanud.
Post by Remiel A. Laughlin on Nov 24, 2014 16:37:22 GMT 2
"Rise and shine, sleepyhead," lausus Remiel, kui Alex ka enda silmad avad ning end siis istuli ajas. Märganud, et näitsikul on ka tulesõõrist hoolimata küll, lasi mees neid ümbritsevatel leekidel pisut kõrgemaks kasvada, et need rohkem sooja annaksid ja neid justkui seinana ümbritseks. "Ei, ma alles tekitasin selle uuesti, sest mina ärkasin selle peale, et külm oli ja tulesõõr oli kadunud," vastas mees, ajades end ise ka leekidele pisut lähemale, kuigi kõige külmem tal ei olnudki. "See oleks hea mõte," leidis Remy, kui Alex arvas, et elumajja peaks tagasi minema. Ajanud end mõne hetke pärast püsti, kustutaski mees need tulesõõrid ära ja tekitas juba uued, mis tema ning Alexiga kaasa liikusid nagu tollel korral, kui nende harjutustundki kõige paremini ei lõppenud.
Post by Alexandria Hensley on Nov 24, 2014 16:52:11 GMT 2
Alexandria turtsatas Remy sõnade peale, kuigi see väljas külma käes ärkamine küll just kõige meeldivam polnud, nii et katsu sa siis ärgates särada. Aga enne, kui neiu jõudis üldse paluda, kasvatas Remy tulesõõri juba kõrgemaks, nii et see ka rohkem sooja andis. Peaasi, et nad kumbki pärast seda öö otsa väljas magamist haigeks ei jääks. Kui nad mõnda aega olid leekide läheduses istunud ja ennast üles soojendanud, leidsid mõlemad, et oleks aeg tagasi elumajja minna. Õnneks oli laupäev ega pidanud tundidesse minema, vaid sai selle asemel oma päeva kuidagi teisiti veeta. Kui noored mõne aja pärast elumajja jõudsidki, suundusid kumbki oma magamistubadesse, kus vähemalt Alexandria kohe pessu läks ja riided vahetas, et siis hiljem midagi ka süüa otsida ning siis lihtsalt üks lazy laupäev veeta.