And we gonna let it burn, burn, burn, burn

"Siis tuleb ikkagi vargile minna," arvas Alexandria noogutuse saatel, Ja see tõotaski tulla lõbusam ettevõtmine kui et lihtsalt minna ja küsida. "Sellisel juhul on sul äärmiselt halb maitse nimede suhtes," arvas tüdruk kindlalt, kui noormees kinnitas, et talle päriselt meeldiski neiu nimi. Lexi jäi ikka endale kindlaks ega kavatsenud oma arvamust muuta ka. "Nalja teed? Ma oleks sind äärmiselt huvitavaks ja ohtlikuks pidanud! Kui me mõnel peol oleks kohtunud, oleks ma sulle kindlasti ligi ajanud, isegi kui sul oleks tüdruk olnud," lausus näitsik, enne kui taipas, mida ta rääkis. Okei, seda vist poleks pidanud ütlema... "Samas, kahjuks või õnneks on meie vanusevahe piisavalt suur, nii et kui sina juba oma suuri tegusid tegid, olin mina alles... umbes kümme? Või üksteist?" turtsatas tüdruk, kui seda taipas. Paras pätakas alles ju. "Ja tegelikult eelistan ma sind sellisena nagu sa praegu oled," lisas Alex siis järgmisel hetkel siiralt, vaadates nüüdki Remy poole. "Mu kõige pikem suhe kestis kuu ja pool ning vähemalt pool koos oldud ajast me lihtsalt tülitsesime," rääkis Alex seejärel nagu muuseas ning veidi rõõmutult muiates, kui Remiel oma kunagist tüdrukut ja suhet mainis. Kuti viimaste sõnade peale tüdruk noogutas, sest need vastasid ka tõele, jah.

Alexandria naeris kergelt ning noogutas, sest paistis, et Remyl ikkagi oli nimede suhtes halb maitse. Või siis oli Alexil halb maitse, et talle enda keskmine nimi ei meeldinud... Aga see selleks. "Ouch!" oli siis Alexi kord öelda, kui Remy mainis, et neidis oleks temalt korvi saanud. Tegelikult ajas see neidist veidi naerma, kuna nad rääkisid lihtsalt stiilis "mis oleks, kui". Kui noormees talle otsa vaatas, vastas neiu tema pilgule, mõeldes samal ajal kuti sõnade üle ning tunnistades, et Remy võiks olla iga tüdruku ideaalne kutt. "Aga meie vanusevahe ei tundu üldse veider ega imelik. Mulle isegi ei tundu, nagu meil oleks nii suur vanusevahe," muigas tüdruk, sest nad said nii hästi läbi ja koos olles ei mõelnud neiu nende vanusevahele, sest see ei häirinud teda üldse. Seejärel kuulas ta ära ka kuti viimased sõnad ning kergitas neid kuuldes üllatunult kulmu. "Sul on olnud ainult üks suhe? On sul tõesti tüdrukute suhtes siis nii kõrged nõudmised?" muigas Alex ega pööranud oma pilku Remylt. Neiul endal oli suhteid rohkem olnud, kuigi need olid kõvasti vähem kestnud.

"Ma arvan ka. Ja mul on hea meel, et me sinuga alles siin kohtusime," lausus Alexandria. Sest kui nad oleksidki väljaspool kooli kuskil kohtunud, siis arvestades nende mõlema minevikke, võib-olla poleks nad nii hästi läbi saanudki. "Appi, kolmkümmend neli oleks tõesti palju," noogutas neidis ning naeris kergelt, sest poleks kujutanud  ette, et ta suudaks nii hästi läbi saada endast rohkem kui poole vanema mehega. Viis aastat oli selle kõrval ikka üsna vähe. Kui Remy siis mainis, et asi polnudki kõrgetes nõudmistes, kergitas tüdruk taas kulmu ja kuulas siis vaikides ära ka mehe järgmised sõnad. "Aga teil pidi vist päris tõsine suhe olema, kui te nii kaua koos suutsite olla," arvas Alex natuke mõtlikult. "Kas sul ei ole kahju, et teie suhe nii läbi sai?" mõtles neiu valjult. Tema suhted olid kõik küllaltki vähe kestnud ja katastroofiliselt lõppenud, seepärast ei suutnud ta ette kujutada, mis tunne oleks kellestki lahku minna ainult sellepärast, et üks pool kuskile kooli ära peab minema. Selle peale, et Remy koolis ringi ei sebi, ei osanud neidis kohe justkui midagi öelda. Seda just selle tõttu, et kutt hiljuti oli talle tunnistanud, et Alex meeldis talle, ning neiu ei osanudki midagi nüüd kosta.

Remy sõnad tõid nüüd küll taas siira naeratuse Alexandria huulile, sest need kõlasid nii armsalt. "Mul on ka hea meel, et me kohtusime... ja et sa mul olemas oled," lausus Alex, vaadates endiselt naeratades Remy poole, oma silmi temalt pööramata. Remyst oli talle nii hea sõber saanud, et neidis ei kujutanud oma elu ilma temata enam ettegi. Nende vanuseteema üle arutamine ajas tüdrukutki naerma, nii et temagi üsna lõbustatult naerma hakkas. Kui Remiel aga taas oma tüdrukust rääkis, tõsines neiu ilme siiski, kuigi ta kuulas kuti vaikides ära ja noogutas mõtlikult tema sõnade peale kaasa. Mõnda aega silmitses Lexi veel kutti, enne kui Remy sõnu kuuldes end uuesti selili sättis ja oma pilgu siis taevale viis. "Oh," lausus tüdruk siis vaikselt ning imetles natuke taevast ja tähti, mis nüüd palju paremini juba paistsid. "Mida sa sooviksid, kui praegu mõni täht alla langeks?" esitas Lexi küsimuse, kui ta juba mõne minuti lihtsalt taevast oli vaadanud.

Alexandria kallistas Remieli vastu ka, kui noormees ta ühel hetkel enda kaissu tõmbas. Neidis oli veel arvanud, et pärast seda, kui kutt talle tunnistas, et neiu talle meeldis, muutuvad nende suhted imelikuks, kuid õnneks oli Alex siis eksinud. Sest praegu said nad küll endiselt hästi läbi. "Tegelikult on see ikkagi natuke uskumatu, et sul ainult üks suhe on olnud," pidi Lexandria siiski mainima, sest Remy oli koolis juba mitu aastat ju käinud. Huvitav, et tal selle aja jooksul ühtegi tšikki tekkinud polnud. Ja huvitav, et tal ühtegi tüdrukut järgi ka ei jooksnud, kuna tegelikult oli Remy ju päris äge kutt. "Näh," lausus neidis muiates, kui Remy talle oma soovi ei tahtnud avaldada. Kui noormees siis talle omakorda küsimuse esitas, kehitas näitsik õlgu. "Võib-olla siis ütleks, kui sina enne enda oma ütleksid," arvas Lexi. Päris huvitav oleks ju teada, mida Remy sooviks. Korraks pilgu enda kõrval lamavale Remielile heitnud, vaatas tüdruk siis taas taeva poole.

"Ma ei tea, sa oled kakskümmend neli, enamik sinuvanuseid on selle aja jooksul juba mitmes suhtes olnud," kehitas Alexandria õlgu ning muigas kergelt, sest tundis, et tegelikult polnud ta sellel teemal just kõige õigem rääkima. "Pealegi räägitakse ju, et tänapäeval on nii raske vallalisi mehi leida, sest kõik normaalsed mehed on kas võetud või on nad geid. Ja sinu puhul ei vasta ju kumbki tõele," lisas tüdruk endiselt muige saatel, sest tajus, et see vestlus kiskus vaikselt juba kahtlaseks kätte ära. "On su soov siis nii suur ja tähtis, et sul kahtlemata vaja on, et see täida läheks?" püüdis Lexi nüüd hoopis nii uurida, mida Remy tahtis. Aga ilmselt ei õnnestu seegi. "Ma leidsin juba natuke aega tagasi Põhjanaela üles, vaata," lausus näitsik seejärel, kui mehe sõnu kuulis, ning osutas sõrmega ühe eriti heleda tähe poole.

Kui Alexandria nüüd Remy sõnu kuulis, hakkas temagi naerma, kuigi tegelikult oli Remy temast valesti aru saanud. "Ma ei mõelnud seda üldse nii," raputas tüdruk endiselt kergelt naerdes pead. "Sa pole kohe kindlasti veel nii vana, et peaksid meeleheitel olema," arvas näitsik. "Ma ka ei tea, kust see tuli. Aga tegelikult vastab see isegi enam-vähem tõele. Kuigi sina oled siis lihtsalt mingi erand," muigas Alex. Seejärel oli neiu hetke vait, enne kui noormehe sõnade peale pead raputas. "Ja sa oled kindel, et sa ei taha mulle seda öelda?" küsis ta, sest oleks ikkagi teada tahtnud, mida Remy võimaluse korral sooviks. Kui järgmisel hetkel töhtkujude otsimiseks läks, silmitseski neiu mõnda aega kahte leitud tähtkuju, enne kui kolmandat veel märkas. "Vaata, Väike Vanker on seal ka," sõnas tüdruk ja osutas sellegi poole. "Ja rohkem ei tea ma ühtegi tähtkuju," pidi ta siis kergelt turtsatades lausuma ning vaatas Remieli poole.