Pain is a four letter word

"Ma ei tea, kas see teeb asja hullemaks või mitte, aga ma ei tahtnud tegelikult su... sõpra rünnata. Ma olin lihtsalt vihane, et sa mu raamatu põlema panid ja ma ei kontrollinud ennast täielikult," lausus Alexandria, jättes mainimata, et ta võib-olla natuke ka kade oli olnud, kui ta noori koos nägi. Kuulnud siis Remy järgmiseid sõnu, suutis neiu isegi vaevumärgatavalt naeratada. "Oli see väga valus?" küsis ta kutilt selle hammustuse kohta. "Sa võid ennast lohutada vähemalt sellega, et ma ei hammustnud sind sellepärast, nagu oleksid sa halb suudleja... pigem vastupidi. Ma lihtsalt, tead küll...," lausus Alex seejärel, oskamata oma alustatud lauset kuidagi lõpetada. Miks see kõik pidi nii keeruline olema? Kui Remy oma käe neidise ümber pani, tundus Lexi, et talle on andeks antud, ning see tegi olemise palju paremaks. Pluss oli nii veel ka soojem. "Lõpuks ometi tegid sa lõkke, siin ongi nii külm," märkis tüdruk juba rohkem endale omaselt, kui Remiel lõpuks lõkke püsti pani. Kuulnud siis ka kuti sõnu, viis Alex isegi hetkeks oma pilgu mehele ning hakkas siis kergelt naerma, kui too paki vahukomme välja võttis. "Kust kohast sa need veel said?" pidi näitsik küsima.

"Ma ei teinud seda meelega," lausus Alexandria. Ja ilmselt ei teadnud too tüdruk sedagi, et just Alex talle selle valusööstu oli tekitanud. Või ikkagi teadis? Samas oli Alexandria teadlik sellest, et Remyle polnud tema käitumine meeldinud, ent ikkagi oli noormees praegu seal ning hoidis oma kätt isegi neiu ümber. See ei saanud ju olla halb märk? "Remy, miks sa mind suudlesid? Sa olid minu peale ju nii vihane. Ma pole sind vist kunagi isegi sellisena näinud. Kuidas see üldse võimalik on, et sa ikkagi tahtsid mind suudelda?" uuris neiu järgmisel hetkel ning vaatas vilksamisi Remy poole. Näitsik naeratas küll kergelt, kui kutt mainis, et see tema parim suudlus oli olnud. See oli päris huvitav... Ja tegelikult oli seda hea kuulda. "Kas mul saaks midagi selle vastu olla, kui keegi mainib, et suudlus minuga parim on?" kehitas näitsik kergelt muiates õlgu. Kuid selleks, et neidis sama saaks tunnistada, oli see suudlus siiski pisut lühikeseks jäänud. Sellegi poolest ei suutnud Lexi siis oma pilku pöörata, kui Remy talle nii sügavalt silma vaatas, ning lõpuks langes tüdruku pilk hetkeks ka Remieli huultele, mis talle isegi praegu kuidagi nii lähedal tundusid olevat. Ent järgmisel hetkel viis Lexandria oma pilgu siiski taas tulele. "Ma olen vist sinuga lihtsalt harjunud. Sellega, et sa koguaeg olemas oled," arvas Alex. Võib-olla peakski ennast harjutama veidi rohkem üksi olemisega ka, sest kes teab, kui kaua nende sõprus üldse nii kesta suudab. Kuigi tegelikult oli väljas ikkagi hilissügisele iseloomulikult karge ja külm küll. Kuulnud siis ka Remy viimaseid sõnu, ilmus näitsiku huulile muie. "Sa oleksid võinud mind ka kaasa kutsuda," leidis ta siiski. Kuigi tegelikult oli hea meel, et noormees üldse koos vahukommidega saabunud oli.

Alexandria noogutas kergelt, kui Remy teatas, et nüüd aitab ja rohkem nad seda teemat ei puuduta. Nii oligi hea, sest kes teab, mida Alexandria muidu veel võib-olla rääkinud oleks. Ilmselt midagi sellist, mida ta hiljem kahetseks. Kui ta siis kuulis, et Remy teda alati suudelda oli tahtnud, naeratas neiu taas vaevumärgatavalt. Selle kuulmine tegi kuidagi seest isegi soojaks, sest Remy oli hea kutt ja on ju kena, kui mõni Remy-sugune sind vahelduse mõttes ka suudelda tahab. "On see tõest nii üllatav, et ma sind vastu suudlesin?" uuris neiu ning muigas õrnalt. "... Ma pole ju kunagi öelnud, nagu sa ei meeldiks mulle," lisas ta, olles selles üpris veendunud. Ta oli kindlasti maininud, et pidas noormeest oma üheks lähedasemaks sõbraks ning hoolis temast liiga palju, et nende suhteid ära rikkuda. Ja samas teadis kutt ilmselt ka seda, kui väga tüdruk igasugustes suhetes sakkis. Kui noored juba praegu tihti üksteise piire proovile panid ja mõnikord tülitsesid, mis siis veel saaks, kui nad sõprusest midagi enamat üritaks? Lexi arvas küll, et sellest ei tuleks midagi välja. Tegelikult oli Remy tõele üsna lähedal, kui ta võimalikele variantidele mõtles, miks Alex teda ja tema sõbrannat rünnanud oli... Kuulnud siis ka mehe järnevaid sõnu, hakkas Alex kergelt naerma. "Kas see suudlus ei ole siis väikest riski väärt?" muigas ta pisut norivalt, kuigi lootis siiski, et ehk Remy ei otsusta teda uuesti suudelda. Kuigi samas oleks tüdruk seda ka justkui ikkagi tahtnud... Kui noormeeski tunnistas, et ei kujutaks oma elu ilma Alexita ette, naeratas neidis siiralt ja jäi teda hetkeks pikemalt silmitsema, enne kui kuti sõnadele reageeris. "Sa oleksid saanud mulle helistada...," pakkus Lex veel välja, enne kui enda ümber ringi vaatas ja siis korraks püsti tõusis, et paari sammu kauguselt üks oks leida ja sellega tagasi Remy juurde minna ja uuesti maha istuda. Näpuvahel komme grillida poleks tõesti eriti tark idee olnud. Näpanud kõigepealt Remy käes olevast vahukommi pakist ühe kommi ja selle suhu pistnud, jäi ta ootama, et kutt neiu käes olevasse oksa mõned kommid torkaks.

Alexandria noogutas kergelt, kui Remy mainis, et meeldimist võis mitut moodi mõista, ning pööras oma pilgu lõkkele. Tegelikult oli Remielil ju õigusl. Kuulnud aga kuti järgmist küsimust, langes neidise tuju nüüd küll pisut ning ta raputas pead. "Miks sa pead nii tegema? Kas sa ei saa üldse minust aru või? Ära küsi selliseid küsimusi, millele ma vastust ei tea!" lausus neidis veidi nördinult ja jõllitas lõket. Järgmisel hetkel oli ta aga jälle rahulik ja vaikne. "Ma ei saa meie sõprusega riskida. Mul on sind ju vaja," lausus näitsik seejärel tõsiselt ning viis oma pilgu uuesti Remyle. Ta ei tahtnud noormehe sõprusest ilma jääda, sest kes teab, milliseks nende suhted võiks kujuneda, kui nad suhtesse astuks ning mõne nädala pärast  avastaks, et nad ei sobigi üldse kokku. Siis oleks raske uuesti sõpradeks ju hakata... Kui Remiel siis ühe juuksesalgu neiu näo eest ära lükkas, langetas neidis oma pilgu ja naeratas õrnalt, kui noormees veel mainis, et tema suudlemine vist ikka riski väärt oli. Seekord siiski suudlust ei tulnud ning kui Alex mõne hetke pärast endale oksa oli leidnud, toppiski ta selle otsa paar vahukommi, et oks siis lõkke juurde tõsta ning komme küpsetama hakata. "Me saame ilma ka hakkama," arvas ta, kui Remy veel mainis, et polnud midagi juua kaasa võtnud.

"Mina ajan asja keeruliseks? Sina tulid oma meeldimise jutuga esimesena ja sina olid see, kes mind suudles!" pidas Alexandria tarvilikuks mainida. Ja siis kutt ütleb, et tema oli asjad keeruliseks ajanud? Nojah, võib-olla oleks kumbki nendest varem või hiljem niikuinii avastanud, et tahab sõprusest midagi enamat. Kuid praegu oli näitsikul lihtsalt hea ära kasutada seda, et Remy esimesena selle avastuse oli teinud. Samas, kui Remy järgmisel hetkel tema ühe käe enda pihku võttis, tundis neiu, kuidas ta veidi rahunes. Ning ega ta tahtnudki uuesti noormehe peale vihastada. Ühe päeva kohta oli tülitsemist juba küllalt olnud. "Jäta, Remy. Sina võid ju sellega riskida, mina ei kavatse seda teha," lausus tüdruk kangekaelselt, kuigi polnud enam isegi päris kindel, mida ta tahtis ja mida mitte. "... Pealegi see, et meile teineteist suudelda meeldis, ei tähenda kohe, et me peaks suhet alustama," lisas Alex hetke pärast, kui korraks Remyle mõtlikult otsa oli vaadanud. Tegelikult tundis neidis, et oleks küll tahtnud uuesti mehe huuli enda omadel tunda, kuid kui tüdruk Remyd suudelnud oleks, oleks see kogu kupatuse vist veelgi segasemaks ajanud... Kui kutt siis järgmisel hetkel Alexandriale oma küpsenud komme pakkus, sõigi Lexi kohe ühe ära, kuigi see üsna kuum oli. Aga komm maitses hästi küll. Ning kui neiu enda oks ka juba küpsenud oli, suunas ta selle kommivarda omakorda Remy poole. 

"Sa arvad, et ma olin armukade?" nõudis Alexandria ning vaatas üllatunult Remy poole, sest see oli kuidagi ootamatult tulnud. Olgugi, et noormehelt tegelikult ehk isegi õigus oli. Aga neidis oli kahtlemata liiga kangekaelne, et seda tunnistada, eriti veel Remielile endale. "Selles eksid sa küll totaalselt. Minu pärast võid sa kasvõi kohe praegu tagasi kooli minna ja oma klassiõe üles otsida, et temaga äkki veel mõni kodutöö valmis kirjutada või ükskõik mida temaga teha. Mul ükskõik!" lausus Lexi ning vaatas nende ees põlevat lõket. "Ma. Ei. Ole. Armukade!" lausus ta seejärel veel kindlal toonil, et Remy ikka teda uskuma jääks, ning kiristas hambaid, kuna see olukord oli tema suhtes kuidagi eriti ebamugavaks muutunud. Järgmisel hetkel sõi ta siiski ka paar ülejäänud oksa küljes olevat vahukommi vaikides ära.

Muidugi ei mõelnud Alexandria tõsiselt seda, et Remy oleks võinud minna tagasi kooli ja siis koos klassiõega ükskõik mida koos teha... Alex ei uskunud ise ka seda, mida ta öelnud oli, kuigi lootis, et kutt teda sellest hoolimata uskuma jääb. Ja tundus, et jäigi, sest järgmisel hetkel arvas mees, et äkki oligi neiul õigus. Lexi ohkas selle peale kergelt ning näppis enda sõrmede vahel olevat oksa. Kui ta aga Remy järgmist lauset kuulis, kergitas Alex kulmu. Kas kutt oligi tema sõnu tõsiselt mõelnud ja arvas, et peakski tagasi kooli selle teise plika juurde minema? "Ära mine veel," palus tüdruk seejärel ja pistis siis ühe üksiku vahukommi veel enda oksa külge. "Ma ei saa ju muidu rohkem komme grillida," lisas ta põhjuseks ning vehkis natuke demonstratiivselt oma oksaga, enne kui selle lõkkesse pistis. Tegelikult oli see siiski kõigest ettekääne, et kauem Remyga koos olla. Veidi nihkus neidis noormehe poole ka, kuid ei teinud siiski midagi muud, vaid grillis lihtsalt oma kommi.