Pack up

Marx istus elutoas, lugedes "Meister ja Margaritat", see oli kindlasti üks mehe lemmikteoseid. Pealegi oli ta liiga häiritud, et tööga edasi tegeleda, jäi üle vaid naist oodata ning loota, et ta suvatseb koju tulla. Kuulnud ust avanemas, tervitas meest järgmisena üks karjatus. Seda Marnix nüüd küll ei oodanud. Ta tõusis diivanilt ning vaatas Sophia poole. "Mitte päris inimkatsed, pigem nagu DNA-katsed," rääkis Marx. "Ma ei tohi sellest sinuga mitte midagi arutada, kuna see on salajane, see ei ole tegelikult ka sinu asi. Aga nüüd, minuni jõudis info, et sa otsustasid mind petta enda kasuvennaga," lisas mees. "Seega palun. Võta enda asjad, anna mu mälupulk siia, kust sa ilmsed need asjad said ja... Kõik," ütles Marx stoilise rahuga. Ta teadis, et karjudes ja tülitsedes ei jõua nad kuhugi. Ta oli silmadega lasknud üle prinditud paberite ja mees teadis, et need failid olid tal vaid kahes kohas ja üks oli paroolide all.

"Sa ei tohi sellest kellelegi rääkida, ma tõesti loodan, et sa hoolid minust nii paljugi, et jätad info enda teada," lisas mees. Ta oleks olnud üsna suures jamas, kui see leviks edasi. Marnix teadis vähemalt praegu, et nende vahel oli kõik läbi. Eks asi oli selles ka, et ta oli veel emotsioonide küüsis ja ei saanud niipea lahti mõttest, et Sophia suudles ja vaatas kedagi nii nagu ta tegi Marxiga. "Valetamine. Ja see, et sa seda üldse tegid," vastas Marnix. "Aga sellel ei ole enam vahet, sest tegu on tehtud ja palun võta enda asjad. Ma ei räägi sellest inimesest sulle, sina ka ei rääkinud mulle, kellega sa mind petsid, pidin kolmandast kanalist sellest kuulama. Palun lahku," rääkis mees rahulikult. Ta hoidis end praegu korralikult tagasi.

"Ma ei tea, sa süüdistad ju mind selles, et ronisid kellegi teise voodisse," tõdes mees kerge õlakehitusega. Marx oli praegu äärmiselt haavatud naise käitumisest, see oli üks põhjustest, miks ta praegu nii jahedalt ja isegi pisut üleolevalt käitus. "Jah, sain juba aru, mina olin selles süüdi, et meie suhe lõhki läks," lausus Marnix ohkega. Ometi kui keegi küsiks ta käest seda, miks nad enam koos ei ole, vastaks mees, et Sophia pettis teda. Nii ta arvas vähemalt praegu. "Palun väga, mina aga lähen õhtusöögile," ütles mees, et võtta võtmed ja siis ka jakk haarata.

"Meil mõlemal? Mina ei olnud see, kes võõraga magas, sina olid see, kes pettis," sai mehel lõpuks mõõt täis. Kaua Sophia Marxi süüdistab? "Ei tea, mulle isegi sobib see vaheldus," arvas Marnix jahedalt. Tal oli kõrini Sophia süüdistustest ja ohvri mängimisest. Fakt oli see, et Hayley ei usaldanud meest ning jooksis enda kasuvenna käte vahele. Marx oli paberilipiku täiesti unustanud. Kuulnud aga küsimust, avas ta ukse ning kõndis korterist välja, et minna esimesele korrusele ja sealt kiirustada autosse. Marx tahtis Sophia juurest ära, naine oli nagu mürk, mis vaikselt kuid järjekindlalt muutis mehe elu aina kibedamaks.