JÕULUBALL!

Sophia sõnade peale õrnalt naeratanud, sügas Alec vaba käega enda lõuga, peites allesjäänud muige endale pihku. "No eks sellise kena kaaslase jaoks peab ise ka hea välja nägema. Pole vaja sinu mainet alla viia ega jätta sind halba valgusesse," lausus mees, jättes vaba käe uuesti niisama enda kõrvale rippuma. Heameelega oleks ta selle endale taskusse surunud, aga see poleks eriti viisakas olnud. "Eks keelatud vili on alati magus," kehitas James õrnalt õlgu, hoides enda rohelisi silmi näitsikul. "Ega just sellepärast, et sa ütlesid 'ei', muutis su püüdmist väärt. Ning tundub, et mu pingutused kandsid vilja," turtsatas Alec endamisi. Ilmselt sellepärast, et kõik teised tüdrukud oleks talle jaatavalt vastanud, muutis nad igavaks. Pealegi miks peaks kutt minema mõne võõraga tüdrukuga, kui Sophiat teab ta juba aastaid.
Kui tütarlapse silmad liikusid saalile, leidis sealt midagi ebameeldivat, kuna pilk näitsiku silmis muutus hetkega, viis ka Alec enda silmad saalile. Kuigi tal oli raske arusaada, mis Sophiat nõnda ärritas, võis ta proovida mõista. "Äkki üks tants tõstab su tuju või peab selleks olema mõni pudel alkoholi ka mängus olema? Ma võin selle viimase isegi sebida, ilma et keegi teine teada saaks," pöördus Alec uuesti Hayley poole.

Alexandria oli, nagu tavaliseltki, ballile saabunud üksinda. Tegelikult oli Remiel teda alguses endaga koos kutsunud, kuid Lex oli talle 'ei' öelnud. Miks? Seda ei teadnud vist Alex ise ka päris täpselt. Igatahes saabus ta natuke aega pärast balli algust, seljas üks talle omaselt küllaltki lühike punane kleit. Lühike sellepärast, et see istus talle hästi ja rõhutas tema pikki jalgu ning punane sellepärast, et tegemist oli siiski jõuluballiga ning pealegi paistis see hästi silma. Jalga oli neidis pannud talle omased platvormkingad, millega ta õnneks käia ka oskas.

Saali jõudnud, vaatas Lexi esiteks veidi ringi, ning pidi tunnistama, et saal nägi väga kena välja. Ja kohal oli juba päris palju rahvast. Pikemalt siiski seisma jäämata suundus ta snäkilaua poole, kust ta endale ühe pokaali šampust võttis. Millegagi pidi ju oma aega sisustama. Seal laua ääres seda aeglaselt juues, liikus neidise pilk tantsijatele ka ning kohe varsti jäi talle silma Remy, kes ühe neiu klassiõega tantsis. Oh, okei, paistis, et noormees oli endale teise kaaslase leidnud. Ime veel, et ta Nataliega polnud tulnud... Remiel nägi ülikonnas hea välja, seegi ei jäänud tüdrukule märkamatuks, kuigi väga pikalt ta tantsivaid noori siiski jõllitama ei jäänud. Selle asemel asetas ta oma pooliku pokaali lauale ning otsustas siis ise ka endale veidi huvitavamat tegevust leida, otsides endale silmadega potentsiaalset tantsupartnerit. Üksikuid kutte oli seal aga päris vähe ning need kes veel üksikud olid, ei pakkunud Alexile niikuinii pinget. Seetõttu jäi talle hoopis silma üks nägus heledapäine noormees, kes ühe väga kohmaka neiuga tantsis. Et Alexandria endale niikuinii kõike lubas, ei mõelnudki ta eriti pikalt, vaid võttis suuna paari poole ning teatas kutile, et kui too normaalselt tantsida tahab, siis võib too hoopis tema hiljem üle otsida. Pilgutanud seejuures silma ka, piisaski sellest kohe, et kutt oma praeguse tantsupartneri sinnapaika jättis ning hoopis Alxandriaga tantsima suundus. Nagu näha, oli tegemist mingi tüüpilise jorsiga, kuid tantsida oskas ta sellegi pooelst hästi, seda pidi Lexi tunnistama. 

Alec naeratas kergelt Sophia sõnade peale, silmades peegeldumas uhkus ja rahulolu. No kui selline kena kaaslane midagi sellist ütleb, siis teisiti ei saagi ju. Pealegi kuidagi peab ju oma enesehinnangut ja mingil määral ka ego üleval hoidma. "Raskesti kättesaadav mõjub siis, kui ma esimesena püüan sinu tähelepanu endale saada," märkis noormees vaiksel turtsatusel, viies enda rohelised silmad korraks Hayley'le. Just need tüdrukud, kes pole tavaliselt lehtsabad ja reaalselt ongi raskesti kättesaadavad, on tihti peale kõige huvitavamad isiksused. Ning need viimased Alecile meeldivad.
"Pole midagi," raputas kutt kergelt pead. Miks ta peakski vihane olema? Tema palus Sophia ballile kui sõbranna. Pealegi sellise väljanägemisega nagu näitsik on, pole imestada, kui tal keegi on või oli. Isegi Alec oleks tüdrukust huvitatud, aga hetkel oli neidis tema jaoks tõesti lihtsalt sõbranna. Väga hea sõbranna. "Teeme nii," naeratas James laiemalt, võttes tüdruku käest ja viies ta tantsuplatsile. Ühe käe tütarlapse alaseljale asetanud ja teisega tema pisikese käe endale pihku võtnud, ootas noormees takti, mille saatel ta võiks alustada. "Ma ei taha hoobelda, aga päris head," sõnas noormees kerge hispaania aksendiga. 

Marx pidi tõdema, et blondiini jutus oli iva sees. "Noh, kool vast sõprust ikka ära ei keela. Ja siis saan ma tõestada, et jutt mu imatabasest pitsast ei ole vaid vale," arvas Marnix. "Sa võtad kitarri kaasa, teed mulle taustaks muusikat, mina valmistan pitsat ja noh, see ongi mu nägemus ühest toredast õhtust," pakkus Marx välja. Ta avastas, et tal oli siin väga vähe sõpru-sõbrannasid ja oli viimane aeg neid juurde tekitada. Mees jälgis naeratusega Frosti silmi, tantsimise ajal oli viisakas ikka silmsidet hoida, kuid tähelepanu tõmbasid klaasid, mis lendasid pisut liiga üleloomulikult Marxile ja ta tantsupartnerile peale. Teenindaja hakkas vabandama, Marx vaatas aga ringi ning nägi Sophiat. Kes ikka oleks seda korraldanud, sest klaasid ei suuda ise küll kandikult nii kõrge kaarega maha lennata. "Ei ole hullu," kinnitas mees ettekandjale. "Vabandust, ma tean, kelle kätetöö see on, lähme kuhugi tualettidesse end korda tegema?" uuris Marnix, kõndides tüdrukuga tantsupõrandalt minema. Sophiast möödudes haaras ta neiult käest. "Sina tuled ka meiega," ütles mees pisut ärritunult ning ei lasknud naisel mingit ohvrikest mängida.