Do not read - for your own safety

Poiss ei oodanud seda. See peidukoht oli tema arvates geniaalne. Ometigi alistati ta liigagi lihtsalt.

"AAAAAAMMMYYYYY!" teatas ta siis ja oli hetkega tüdruku juures, rebides juba järgmisena ajakirjad käest, mida tüdruk talle ka näitas ja pistis seljataha. "Psh, sa ikka oskad igasuguse privaatsuse ära rikkuda, mis üldse võimalik rikkuda on." siiski, ta tundis rahuloli. Ta oli seda tulevikus ette planeerinud, et kui peaks kunagi tulemas selline päeb nagu täna, on tal teine peidukoht ka, kus ta peidab teisi asju, selle mõttega, et ei oodata, et ta peidab veel asju. It was genius! Samas ta tundis järsku hirmu, äkki õde näeb ka sellest läbi. See selleks.

"Nii ei saa rallit sõita!" teatas ta siis ja pani ajakirjad kokku ja lükkas tagasi korsta prakku, toppides ühe suurema kivi ette tagasi. See oli seif koht, kuna keegi ei kütnud seal majas enam.

"Sest see on võimatu," lausus poiss, pööramata ümber, ta nägu oli vägagi tõsine. "Me oleme sellest juba rääkinud, Amy," lausus Justin võimalikult rahulikult. Põhiline põhjus, miks ta üleüldiselt nii väga suhtles esimesed aastad, olid Amy pärast, et tast üle saada, et ta unustada, et leida uue elu, kuid ta tuli ikka talle järgi. Sisimas ta oli nii õnnelik, kuid...

"Me oleme seadusega õde ja vend. Seaduse järgi on see vale!"

"LÕPETA!" ütles poiss kõvema häälega vastu ja pööras ümber, kergelt kükitades ja võttes oma 'not blood-related' õe õlgadest kinni. "See ei töötaks, miski ei töötaks. Saa aru, me oleme Turnerid, sina ja mina. See ükski ei tööta. Saa üle palun, ise-enda pärast!" lausus ta nüüd karmima tooniga. "Ma pole ainuke meeste-rahvas siin maailmas. Ava silmad, mine uuri, lõpeta mu kannul käimine. Jah, ma tean, et see on raske, eriti arvestades sinu... haigust. Aga sa pead hakkama saama, sa ei saa igavesti minule lootma jääda. Kui sa ei suuda seda teha enda pärast, tee seda minu pärast. Minul on vaja samuti edasi liikuda..." ta vaatas, kuidas Amyl pisarad otsekui voolas kosena silmadest alla, mille järel ta pühkis pisara aluseid oma sõrmedega "Su must meik on täiesti laiali, muide..." tõi ta välja väga olulise elemendi.

Poiss vaatas tüdrkule silma, kuidas too tunnistas oma tundeid ja seejärel veelgi rohkem nutma hakkas ja otsekui muud ei osanud teha. Paratamatult meenus talle, kui õde väikene oli ja alati kuulutas, et kavatseb just Justiniga abielluda, sest too on tema prints, valgel hobusel. Kuidas teda noriti teiste tüdrukute poolt, kuna ta oli poiste seas populaarsem, aga ta ei võtnud ühtki tunnet vastu, mille tulemusena leidis Amy end päris tihti nutmast. Iga kord kui noriti, tuli ta kaitseks välja ja kutsus teisi tüdrukuid koledateks, paksudeks ja rõvedateks, et nad rahule jätaksid. Pole ime, et keegi ei tulnud kunagi talle mingeid komplimente jagama ja et ta elas üksinda omas mullis.

Tundus, et pärast kõigest 15 minutilist nututundi, rahunes Amy lõpuks maha, mille järel Justin tõmbas oma taskust salvrätiku ja ulatas õele, kes siis selle haaras ja hakkas end korrastama. Amy tõesti peaks veekindla kraami muretsema. Ta teab, et kogu see nutmine, mis rikub meigi ära on väga populaarne ja puha, eriti dramaatilistel kohtadel, nagu praegu, aga siiski. Samas ta õde nägi niigi hea ilma meigita välja.

Ta ei küsinud midagi, ta ei vastanud midagi, vaid ta pani oma käe õrnalt tüdruku lõua alla ja seejärel tõstis ta õe suu oma omale lähedamale, mille järel mõlema paari huuled puutusid kokku. Ilmselt see oli ainukene kord, kui midagi sellist juhtub. Ta vihkas ennast, kogu hingest. Ta hävitab ainult oma elu,, piinab ennast, olles valmis ohverdama kõik oma õe nimel, et ta oleks õnnelik, et ta saaks oma elu liikuma.

Kuid see suudlus, ei olnud selleks, et ainult ta õe tingimust täita, vaid see oli ka temale endale. Ta ise soovis seda. Ilmselt kui keegi oleks näinud neid ja nende kohta üht teist teadnud, oleksid nad läinud kohe kuskile foorumi Chatti ja hakanud pommitama, et "ou mai gaad, see turnerite teema, wtf mis ma lugesin". Sellest hoolimata, Justinit see hetkel ei huvitanud. Aga üks asi oli küll, see suudlus, mis oli vägagi kirglik, kena ja mõnus, kestis päris mõnda aega. Oli vist viimane aeg need pornoajakirjad ära visata.

Poiss hammustas kergelt huulde pärast luuletust, eriti kui tüdruk kõndis ja istus katuse äärde maha.

"See on ebaaus," pomises poiss seejärel vaikselt ja kõndis eemal oleva korstna juurde, tõmbas välja oma erootika-ajakirjad ja... ei ta ei hakanud neid lugema, vaid rebis pooleks, lastes seejärel kergelt tuulel need ära viia.

Ta peab ise ka muutuma, lõpetama selle nalja tegemise. Kui ta tahab, et õde saaks tast nii-öelda üle, peab ka tema muutuma. Justin kõndiski pärast seda Amy juurde ja istus ta kõrvale.

Ta pidi tunnistama, et see oli ta esimene reaalne suudlus ja see oli tõesti hea suudlus. Aga ükskõik kui palju ta ka sooviks, ei saa ta sellest kunagi kellegiga jagada, sest seda suudlust, pole kunagi olnud.

Noormees tõesti sellise pilgu tüdruku poole, kuid ta ootas midagi muud sealt suust. Ta ootas, et tüdruk siiski ei suuda ja see viimane suudlus pigem andis vastuse, et ta ei anna alla. Ta oli impressed, oma õe otsuse üle, kuid südames oli valu.

"Ma nõustun," lausus ta siis ja viis nüüd oma klaasistunud pilgu tagasi taeva poole. "Mitte ainult su enda jaoks vaid ka minu," pidi ta tunnistama otsa, pilk muutumata. "Homsest alates, ei ole me nagu lähedased, vaid nagu lihtsalt vend ja õde, kes teavad üksteist, kuid pole mingit aktiivsed suhtlejad.

Ta viskas pilgu tüdruku poole ja naeratas. "Tubli oled," ta pani käe tüdruku pea peale ja sasis tolle juukseid. Ta sai väga hästi aru, et too nägi väga palju vaeva, et mitte nutma hakata.

Ta appihüüdele ka vastati, sest tema õnneks oli vend piisavalt kiire, et ta jõudis haarata tüdruku käevarrest kinni, mis libises hetkega käeni, kuid jäi sinna pidama. Siiski oli ta ise poolenisti katuselt ära libisenud ja ta suutis hädavaevu kinni hoida, sest tüdruku käed olid tänu oma viimastele nutmistele väga libedad.

"Pea vastu!" ütles ta, hambad risti, keskendudes siis oma võimele, et klaasist midagi tüdruku alla tekkida. Midagi aga ei juhtunud. Miks? ei saanud ta aru. Miks sa ei tööta, miks ma ei tunnega, nagu ma saaks klaasi kontrollida? ta oli korra šokis. Siiski sai ta hetk hiljem aru. Ta õde on ju anti-maag. Kuna nad on otseses ühenduses, siis ilmselt ta ei saa selle pärast võimeid kasutada.

"Lülita oma võime välja, ma ei saa midagi tekitada ja ma ei suuda sind enam väga kaua hoida!" normaalselt ta oleks lihtsalt ülesse tõmmanud, kuid kuna ta ise oli väga sitas asendis, mitte mingit sellist tunnetust polnud, et ta saaks millegi abil tõsta oma õde ja lisaks kui ta oleks natukenegi kätt rohkem liigutanud, oleks käte ühendus lihtsalt lahti libisenud. See oli niigi ime, et hetkel see töötas, ilmselt oli ta õde lihtsalt piisavalt kerge.