Post by Alexander Cain on Nov 16, 2014 23:55:34 GMT 2
Alexander jättis ühe koopia endast tüdrukute magamistubade sissepääsu juurde. Koopia ülesandeks oli kõikide isikute, kes noormehele jama kaela tooks, tähelepanu mujale suunamine. Tobedad reeglid, mis vahet sel oli kui poisid käisid tüdrukute magamistubades või vastupidi, kõik siin koolis olid täisealised. Kuid Alexander oli liiga palju vahele jäänud igasugu asjadega, tal ei olnud rohkem jamasid vaja. Seega pidas koopia valvet ning Alexander astus rõõmsameelselt enda vanema õe toa poole. Hästi, Sophia ei olnud tegelikult tema õde, ta oli noormehe kasuõde ja nad ei olnud kuidagi tegelikult suguluses, kuid nad olid adopteeritud samade inimeste poolt. Sophia oli peres olnud kauem kui Alex. Alexander oli elanud seal ainult poolteist aastat, enne kui ta SABSi tuli. Tegelikult kaks aastat, kui Alexander ei lugenud neid viimast kuut kuud noortevanglas.
Noormees astus ümber viimase koridori nurga kuni jõudis Sophia ukse ette. Ta koputas enda jalanõu ninaga ning tegi madalat häält:"Sophia...." Alex võis olla kakskümmend üks, kuid tal kippus tihti käituma üsna lapsikult. Tema kasuisa naljaga pooleks teooria oli see, et kui Alex lõi endast koopia, siis jättis ta pool enda vanust selle juurde. Alexile meeldis Sophiale närvidele käia. Kuigi tüdruk ei käinud talle närvidele, nagu mõned nende kasuperes. Noormees lõpetas ukse nogimise ning jäi siis vastust ootama.
Noormees astus ümber viimase koridori nurga kuni jõudis Sophia ukse ette. Ta koputas enda jalanõu ninaga ning tegi madalat häält:"Sophia...." Alex võis olla kakskümmend üks, kuid tal kippus tihti käituma üsna lapsikult. Tema kasuisa naljaga pooleks teooria oli see, et kui Alex lõi endast koopia, siis jättis ta pool enda vanust selle juurde. Alexile meeldis Sophiale närvidele käia. Kuigi tüdruk ei käinud talle närvidele, nagu mõned nende kasuperes. Noormees lõpetas ukse nogimise ning jäi siis vastust ootama.
