Bonding time

Alexander Cain
Vanuses 20-21

Posts: 51

Bonding time Nov 18, 2014 0:51:34 GMT 2

Quote

Post by Alexander Cain on Nov 18, 2014 0:51:34 GMT 2

Alexander kergitas neiu entusiasmi peale üllatunult kulme. Noormehele hakkas vaikselt pilt kohale jõudma. Arvatavasti oli neiul ebameeldiv minevik ning tal tundus olevat vajadus tähelepanu järgi. Kuid Alex ei mõistnud seda hukka. Kurat, kunagi oli tal isegi olnud mingisugune teema, et ta pöörab pooled maailma madala enesehinnanguga tüdrukud ümber. Ta oli käinud mitme tüdrukuga, kellel olid sarnased probleemid. Kuigi natukene vastu käis sellele see, et noormees endiselt tüdines kiiresti. Seega ajas ta asjad ainult hullemaks, kuna see, et ta nendega kena ja arusaav oli, pani need tüdrukud temasse armuma ja see tegi lahkumineku neile nii mitu korda raskemaks kui vältimatu juhtus ja noormees nad pikalt saatis. Kõige hullem keiss, mida ta mäletas oli see, kui üks tüdruk oli üritanud noaga pöödi röövida, et meelega vahele jääda ja samasse noortevanglasse saadetud saada. See ei olnud meeldiv kogemus kellegi jaoks.

Aga ta oli ju lubanud, et nad joovad seega jooma nad pidid. Alex ajas end püsti ja küsis:"Kas sul joogi eelistust on?" küsis ta. Ta pidi minema enda varudest neile midagi tooma. Ega ta hunnikuid pudeleid endaga kaasas ei kandnud. Kuid ta ei uskunud, et see eriti kaua peaks minema.

Blair Simmons
Vanuses 18-19

Posts: 142

Bonding time Nov 18, 2014 6:58:54 GMT 2

Quote

Post by Blair Simmons on Nov 18, 2014 6:58:54 GMT 2

Blair ei teadnud midagi suhetest või sellest mis tunne oli armunud olla. Ainus lähedane meessoost inimene tema elus oli Mike ning too oli talle sõber. Väga hea sõber, kellega kuskil pisikesi lõkkeid süütada või vetsupaberirullidega kellegi hoovi risustada või mõnd muud säärast. Neidisel oli seetõttu tihti politseiga (mis oli üks põhjuseks, mis keegi kunagi teda enda juurde ei tahtnud) jamasid, kuid ei midagi tõsist. Alati oli ta end suurematest pahandustest suutnud välja vingerdada.
Ning just seetõttu, et tal polnud aimugi, kuidas kellegi külge end kleepida või kellestki sõltuda, ei hakanud ta isegi mitte mõtlema sellistele asjadele. Tüdruk oli üksolemisega harjunud, tasapisi oli talle see ka meeldima hakanud ning olgugi, et ta oli kooli tulnud selleks, et seda muuta, oli Alexander tema... kasuvend. See oleks väga awkward olnud, olgugi, et noormees oli isegi Blairi arust väga nägus. Kuid tema iseloom oli mäda.

Kui noormees oli end aga püsti ajanud, tõmbas neidis kiirelt käega üle enda juuste ning mõtles veidi. Mis talle õigupoolest meeldis? Ta oli ainult õlut ning mingeid vaadisiidreid joonud, see olika kõik. Kuid kui ta sellest noormehele räägib, arvab too ilmselt, et tegu on totaalse pussy'ga, kes ei tea üldse maailmaasjadest midagi. "Viski kõlab hästi," piiksus tüdruk hingetult, pöörates kiirelt enda pilgu noormehelt kaminatulele, mis endiselt heleda tulega praksus. Jobu, ütles hääl irvitavalt tüdruku peas. Blairil polnud aimugi mismoodi viski maitseda oleks võinud.

Ta hingas sügavalt sisse ning pööras jällegi enda pilgu noormehele. Miks too seda kõike tegi? Miks ta lihtsalt Sophie'ga kuskil ringi ei hänginud, too oli ju palju huvitavam inimene kui heledapäine neidis noormehe vastas.
Vaikselt huulde hammustades ning sõrmed enda kapsikuvarrukasse peites jäi tüdruk ootama. Tema esimene joomakogemus, jee!

Alexander Cain
Vanuses 20-21

Posts: 51

Bonding time Nov 18, 2014 14:18:02 GMT 2

Quote

Post by Alexander Cain on Nov 18, 2014 14:18:02 GMT 2

Alexander ootas neiu vastust. Sellest, kuidas ta asja kaalutles oli üsna ilmselge, et ta ei olnud enne eriti erinevate jookidega kokku puutunud. Noormees ei oleks teda hukka mõistnud, kui too oleks lihtsalt seda tunnistanud, kuid neiu ilmselgelt tundis pinget ja vajadust midagi normaalselt vastuseks anda. Kui ta lõpuks viski nimetas, siis otsutas noormees lahke olla ning naeratas Blairile heakskiitvalt. Ja selle asemel, et tüdruk üksi jätta otsutas noormees end jälle kloonida. Üks Alexander tõusis püsti, samal ajal kui teine endiselt istus ning see, kes püsti tõusis ütles:"Ma lähen toon meile pudeli. Mul ei lähe kaua."

See Alex kõndis ukse juurde ja kadus läbi selle. Ehk oleks olnud vale öelda, et üks neist oli kloon ja teine originaal. Nad mõlemad mõtlesid nagu originaal Alexander ja nad ei olnud teadlikud kas nad on kloon või originaal. Nad mõlemad käitusid nagu Alex, ainult selle vahega, et kui Alex end kaheks või rohkemaks tegi, siis ta pani enda peas enne paika, millele ta tahtis, et kumbki osa temast keskenduks. Kui kaks Alexit uuesti üheks said, siis tal oli kaks komplekti mälestusi. Alguses oli see olnud vägagi segadusse ajav, kuid noormees oli õppinud neid enda meeltes paralleelselt jooksma panna ja see ei olnud enam nii hull. Seega üks Alex kõndis läbi maja ja liikus poiste ühikate juurde. Seal läks ta enda tuppa ning kaevas enda kapi sügavustest välja viskipudeli. See ei olnud midagi liiga kallist, kuid õnneks mitte ka kõige odavam jama. Täiesti normaalne asi millega alustada. Selleks, et asi Blairi jaoks lihtsamaks teha krabas ta ka pudeli kokat ning niisama limonaadi.

See Alexander, kes maha jäi, küsis tüdrukult:"Kas sa oled kunagi varem purjus olnud?" Üks põhjus, miks ta küsis oli see, et kui neiu ei olnud varem purjus olnud, siis Alex pidi silma peal hoidma tal, et teha kindlaks, et ta ei pea õhtu lõpus neiu juuksed üleval hoidma, samal ajal kui too wc-potti kallistab. Teiseks oli see, et kuidas oli tal õnnestunud nii kaua vältida sellist olukorda.

Blair Simmons
Vanuses 18-19

Posts: 142

Bonding time Nov 18, 2014 18:30:54 GMT 2

Quote

Post by Blair Simmons on Nov 18, 2014 18:30:54 GMT 2

Blair vaatas kuidas noormees end kloonis ning tõmbus korraks näost kangeks. Kui mitmeid kordi oli noormees enda kloonil mööda nende kodi ringi lasknud käia? Väga imelik võime, kuid kahtlemata kasulik. Kindlasti kasutas noormees seda eelkõige selleks, et teiste tähelepanu millestki eemale hajutada. Blair oleks just seda teinud.

Kui tütarlaps viimaks Alexanderi või õigemini tolle klooni silmadega uksest välja saatnud oli, pomises ta endamisi: "Väga veider." Seejärel viis ta enda silmad originaalsele noormehele, kõheldes korraks, kas tal on üldse tegu originaalse Alexanderiga või oli tegu järjekordse klooniga ning õige Alex oli hoopis kusagil mujal ning tegi hoopis midagi muud. See kõik võis tüdruku väga segadusse ajada, kuid antud hetkel otsustas ta kõigele sellele üleüldse mitte mõelda. Selle asemel lõi ta enda silmad kiirelt maha kui ta kasuvenna küsimust kuulis. On sellest tõesti nii lihtne aru saada Blair naeratas endamisi, rännates enda peas minevikus ringi. "Ma mäletan kui ma esimest korda õlut pruukisin," alustas heledapäine tütarlaps, naeratus endiselt huulil ning pilk enese käsi silmitsemas, "see oli koos Mike'ga. Võib-olla oled sa teda meie pool näinud? Igatahes, ma olin siis neliteist. Mul oli sünnipäev. Ja ma suudlesin teda. Ma ei olnud siis küll purjus, kuid ma usun, et olin sellele väga lähedal, sest kainena poleks ma elusees midagi sellist teinud. Nii et ma vist olen olnud jah, korra. Kuid sellest on kaua möödas."

Ta hingas pahinal sisse ning tõstis nüüd enda silmad noormehele. Blair pidi nentima, et antud hetkel ei olnud Alexanderil tegelikult midagi vigagi. Noormees oli seltsiv, Blair üritas samuti olla. Kas tõepoolest suutis SABS teda muuta või oli tegu kõigest mööduva nähtusega?
Viimaks ta aga köhatas ning tema pilk muutus mõnevõrra tõsisemaks. "Kuule," alustas ta taas, hammustades korraks enda alahuulde. "Anna andeks, et ma enne selline bitch olin." Hinge kinni hoides ning närviliselt enda kampsuniäärt näppides tõstis ta enda suured taevasinised silmad tagasi piltilusale noormehele, kes tema vastas istus.

Alexander Cain
Vanuses 20-21

Posts: 51

Bonding time Nov 20, 2014 5:42:43 GMT 2

Quote

Post by Alexander Cain on Nov 20, 2014 5:42:43 GMT 2

Alexander kuulas Blairi, kerge muie suul. Kuid vähemalt oli see heatahtlik näoilme. Isegi kui neiul ei olnud palju kogemusi joomisega, siis oli tal vähemalt olemas see üks kogemus, mida iga noor kes alkoholi pruukis mingi hetk kogema pidi. Ta oli purjus peaga kedagi suudelnud või midagi rohkemat teinud ja seda kellegiga või viisil, mida ta ei oleks kaine peaga teinud. Alexandril endal oli selliseid lugusid nagu virnast võtta, kuid ta leidis, et see, et neil on midagigi ühist, kuigi see oli midagi mis oli enamikel noortel ühist, tegi Blairi meeldimise natukene lihtsamaks. Ega noormees ei tahtnud temast kehvasti mõelda või teda vältida, kuid neil oli ääretult vähe ühist ning üldjoones eelistas Alexander seltskonda, mis oli natukene elavam.

"Ära muretse selle pärast," ütles Alex aga tüdruku vabanduse peale. Tema olekust oli aru saada, et ta tõesti eelistaks, kui tüdruk sellest teemat ei teeks. Praegu võis ta teeselda, et see kergesti närvi minev asi ei häiri teda. Pealegi, kui nad siit edasi paremaks läksid siis noormees unustaks selle. Aga oli keeruline seda unustada ja mitte arvesse võtta, kui tüdruk sellest rääkis.

Samal ajal tegi tema kloon tee tagasi selle puhketoa juurde, kus nad istusid. Kloon kõndis läbi ukse, üle õla üks kott. Ega ta ei saanud ju mööda koolialasid kõndida, alkoholipudel käes, seega oli ta need ilusti kotti pannud. See kott lõpetas põrandal Alexandri ees ning siis liikus kloon tagasi originaali juurde ja järsku oli ruumis jälle ainult üks Alex. Nende mälestused sättisid end kokku ja Alexander jätkas, nagu midagi ei oleks toimunud. Ta libistas end tooli pealt maha ja kummardas, et seljakott üles võtta. Noormees märkas maas olevat vaipa. See oli üsna pehme ja tundus, et seal oleks mõnus istuda, seega noormees lükkas oma tooli tahapoole ja istus põrandale. Ta patsutas enda ees olevat ala. Palju mugavam oli koos juua kui nad ei olnud formaalsed ja nende vahel ei olnud lauda. Ja pealegi, niimoodi varjas diivan neid ukseava eest, seega kui õpetaja ainult sisse vaatas siis ei oleks ilmselge, mida nad teevad.

Blair Simmons
Vanuses 18-19

Posts: 142

Bonding time Nov 20, 2014 6:42:42 GMT 2

Quote

Post by Blair Simmons on Nov 20, 2014 6:42:42 GMT 2

Blair naeratas endamisi noormehe sõnade peale, meenutades korraks Sophia sõnu. Kas sa plaanid Alexiga paremini läbi saama hakata? Ei. Noh, tundus, et see üritus läks aia taha, sest antud hetkel ei olnud neidisel midagi selle vastu, et tolle seltskonnas olla. Alexander oli kõike muud kui igav ning tundus, et neidisel oli ikka väga palju õppida ning noormehe kohta teada saada. Ta on hea inimene. Sophia oli noormeest ülistanud, kuid Blair oli teinud näo, et ei tee kuulmagi. Kuid nüüd, kui neidis enda pilgu tumedajuukselisele noormehele enda vastas viis, siis sai ta aru väga täpselt mida too mõtles. Ta ei teadnud küll noormeest nii hästi kui oleks soovinud, kuid teadis seda, et temas on palju muudki kui ainult persevestist egoistlik kutt.

Peagi avanes uks ning Blair viis enda silmad selleni. Endiselt oli väga veider klooni uksest sisse astumas näha, kuid seekord ei läinud neidis närvi vaid üritas harjuda mõttega, et vahepeal võib uksest sisse astuda mitu Alexanderit, justkui kaksikud või miskit.
Ta jälgis kuidas noormees istet võttis ning kutse peale kõhkles neidis veidi. Laua taga oli hea turvaline olla. Ole sotsiaalne... Kuradi Sophie enda nõuannetega. Kuigi samas, Blair ise oli olnud see, kes Alexanderi tulevase peo jaoks end palus abistada. Ta tahtis, et tema kasuõde teda vähemalt üheks õhtuks tuhkatriinu kombel muudaks, teeks temast kõbuliku väljanägemisega tütarlapse. Mitte, et Blair enda stiili üle nuriseks, nõnda nagu ta oli, tundis ta end mugavalt, kuid pidu oli miski, kus pidi natuke teistsugusem välja nägema.

Viimaks ta aga köhatas ning enda juukseid sasides tõusis ta püsti ning liikus ümber laua, kõndides Alexanderi juurde, kuid ei võtnud istet tema ees vaid tolle kõrval. Nõnda sai ta enda selga vastu diivanit toetada ning end veidi mugavamalt tunda.
"See on nüüd küll irooniline," nentis tütarlaps viimaks turtsatades, sirutades käe koti suunas, et sealt pudel välja võttes. Uurides veidi suure viskipudeli silti, võttis ta sealt välja ka koka ja limonaadi, pluss veel kaks topsikut, "kes oleks võinud arvata, et meie sinuga jooma hakkame." Ta turtsatas korraks silmi pööritades ning topsikud noormehele ulatades. Ilmselgelt oli too palju kogenum kokside kui selliste meisterdamisel, sest Blairil polnud aimugi kui palju peaks ta panema viskit ning kui palju pealejooki. Kuid ta kavatses jälgida iga detaili, et ta teise ringi juba ise teha saaks.

Alexander Cain
Vanuses 20-21

Posts: 51

Bonding time Nov 22, 2014 3:23:39 GMT 2

Quote

Post by Alexander Cain on Nov 22, 2014 3:23:39 GMT 2

Alexander naeratas neiule, kui too tema kõrvale istus. See õhtu oli väga kiiresti väga palju muutunud. Alguses ei olnud noormees midagi õhtuks plaaninud. Ega ta ringi jalutades ei olnud oodanud, et ta mõne peo peale komistab. Ta oli üsna rahul niisama ringi jalutamisega. Ja hey, kui tal liiga igav hakkas, siis alati oli võimalik Sophia'le helistada ja öelda talle, et nad hakkavad jooma. Tundus, et nad tegid seda üsna palju viimasel ajal. Kuid selle asemel oli ta siia sattunud. Alguses arvas ta, et Blair loobib midagi tema pihta ja karjub natuke veel ja siis peab noormees minema enda tuppa ja ennast kokku plaasterdama. Kuid mingisuguse ime läbi istus ta nüüd siin samas toas, selle sama tüdrukuga ja nad oli jooma hakkamas. Eks see oli vast tõestuseks, et kunagi ei võinud teada kuhu miski viis.

Kuid Alex kehitas õlgu, kui neiu talle sama märkuse tegi:"Ma võin alati ükskõik kellega juua." Ta naeratas enda tüüpilist kavalat naeratust ning haaras siis viskipudeli. Hetk hiljem oli see lahti keeratud ning noormees valas neile mõlema topsi kuldset vedelikku. Enda omasse pani ta pisut rohkem. Tavaliselt, kui noormees jõi, siis ta tekitas endast klooni ja mõlemad jõid. Probleem sellega oli see, et kui kaks Alexit liiga palju jõid siis ei saanud noormees end kokku tagasi panna, sest nendes kahes olev alkohol annaks talle mürgituse. Kuid täna õhtul leidis Alexander, et hea mõte oleks juua ainult ühe Alexina. Tundus, et Blairi ajasid tema kloonid närviliseks.

Enda topsist võttis ta puhta lonksu viskit, kuid Blairilt küsis ta:"Kas tahad valan natukene Coca-t peale? Siis on lihtsam alla saada see." Kui tüdruk varem viskit joonud ei olnud, siis võis lihtsalt puhtalt selle joomine talle üle jõua käia. Pealegi, see ei oleks väga lõbus joomaõhtu kui neiu poole tunniga ära vajuks.

Blair Simmons
Vanuses 18-19

Posts: 142

Bonding time Nov 22, 2014 21:03:13 GMT 2

Quote

Post by Blair Simmons on Nov 22, 2014 21:03:13 GMT 2

Blair jälgis kuidas noormees jooki topsidesse kallab ning seejärel enda oma lonksas. Aeglaselt ning kõheldes kergitas neidis enda plasttopsi ning nuusutas selles olevad kuldset vedeliku. See lõhnas ebameeldivalt ning pani nina krimpsutama. Väga huvitav, et inimesed seda jõid ning Alexander jõi seda paljalt, ilma pealejoogita! Viskilõhn viis tüdruku mälestustesse. Tal tuli meelde kuidas tema pärisisa reede õhtuti kamina ees raamatut luges ning samal ajal sedasama jooki jõi. Mehele oli see väga meeldinud. Mitte, et ta alkohoolik oleks olnud, kuid ta jõi keskmiselt rohkem.
Neidis naeratas sellele mõeldes, meenutades mehe muskuse lõhna ning pehmet ruudulist fliisriidest särki, mida too pidevalt kandis. Blair igatses teda väga ning pealt nägemine, kuidas too lihtsalt maha lasti, kummitas Blairi endiselt tolle peas. Enda ema ei mäletanud neidis üldse, kuid tal oli temast pilt, mida talle meeldis vaadata. Pärast seda oli tüdruk rännanud kasukodust kasukodusse, kuid kunagi varem ei olnud ta leidnud end koduselt või armastatuna.

Viimaks ta noogutas ning sõnas: "Jah, palun." Ta andis topsi tagasi noormehele ning jäi nüüd vaatama, et ta järgmise koksi juba ise endale teha saaks. "Kas ma võin sinult midagi küsida?" päris ta viimaks mõnevõrra ettevaatlikult, vaadates noormehe silmi, et neist mingit reaktsiooni leida. Kuid enne, kui noormees jõudis talle vastata, jätkas ta: "Sul ei ole tüdrukut, eks? Miks?" Blairil endal ei olnud suhetega kogemusi, mis tähendas seda, et ta ei teadnud üldse kui palju jamamist nendega olla võis. Või kui tore võis olla kellegagi arvestada ning olla armastatud. Antud hetkel ei olnud see ka Blairi prioriteet. Ta oli küll näinud koridori peal amelemaid paarikesi, kuid ta polnud kunagi sellele igatsusega mõelnud. Neidis oli SABS-is õppimise pärast ning seda kavatses tüdruk ka teha, võrdlemisi heade hinnetega, kusjuures.

Enda küsimuse oli ta Alexanderile esitanud just seetõttu, et polnud teda kunagi kellegagi näinud. Marx oli pidevalt tüdrukule majja sisse ning välja hiilides vahele jäänud, sest tüdruk püsis öösiti enamjaolt üleval. Kuid ta polnud kunagi mõnd neidu Alexanderit külastamas näinud. Kas too oli gei?
Neidis punastas hetkeks enda mõtete peale, tundes järsku, et on tunginud Alexandri privaatsesse ellu. Kuid sellegi poolest soovis ta enda kasuvenda paremini tundma õppida. Võib-olla oli temas rohkemat kui tüütu kasuvend.

Alexander Cain
Vanuses 20-21

Posts: 51

Bonding time Nov 22, 2014 23:08:48 GMT 2

Quote

Post by Alexander Cain on Nov 22, 2014 23:08:48 GMT 2

Kui ta neiult vastuse oli saanud, siis valas Alexander tema viskile Cola't peale. Selles ei olnud mingit häbi, et neiu eelistas kokteiliga alustada. Nii palju kui viskit kokaga sai kokteiliks nimetada. Noormees keeras Cola'le korgi peale tagasi ning pani selle viskipudeli kõrvale. Vaatamata pehmele vaibale paistsid need üsna kindlalt seisvat, seega Alex ei hakanud muretsema mingi parema pinna leidmise pärast. Pealegi, kui nad kogemata midagi maha ajavad, siis kuidas keegi ikka sellest teada saanuks?

Kui Blair küsis, kas ta võib Alexilt midagi küsida noogutas noormees talle, ise veel ühte lonksu võttes. Noormees ootas huviga, kuna ta ei teadnud, mis sorti küsimust tema kasuõde talle ometi võis esitada tahta. Kui Blair aga lõpuks küsis siis pidi Alex tunnistama, et ta oli üsnagi üllatunud. Alexander ei olnud sellist tüüpi noormees, kes oleks kõigile kuulutanud tüdrukutest, kellega ta magas. Seega oli loogiline, et Blair ei olnud seda noormehelt endalt kuulnud. Kuid Alex kippus üsna palju ringi magama ja lõpuks kippus jutt ikka ringlema. Eriti kui elada nii väikse kogukonna seas, kui seda oli SABS. Kuid tõsi oli ka see, et Blair oli koolis üsna uus, seega äkki ta lihtsalt ei olnudki kuulnud. Kuid Alex ei olnud päris kindel, kuidas tüdrukule seda seletada, ilma et ta kõlaks nägu ta kas uhkustaks või et ta oleks parajas värdjas.

Oma sõnu ettevaatlikult valides, ütles ta lõpuks:"Ma ei ole väga suhte tüüpi. Tavaliselt ma veedan ühe neiuga aega... väiksemate koguste kaupa." Nüüd jäi lihtsalt üle loota, et Blair oskab ridade vahelt lugeda ning et ta ei leia, et see liiga hull on.

Blair Simmons
Vanuses 18-19

Posts: 142

Bonding time Nov 23, 2014 12:33:12 GMT 2

Quote

Post by Blair Simmons on Nov 23, 2014 12:33:12 GMT 2

Blair tänas ning viis topsi enda nina alla, et koksi nüüd nuusutada. See lõhnas kui Cola, kuid ka midagi kibedat. Viski. Seesama imelik lõhn, mida neidis ennegi tundnud oli, kui uudishimu temast võitu saanud oli.
Ettevaatlikult libistas ta topsiääre enda roosadele huultele ning aeglaselt proovis ta lonksu kokteilist, mille Alexander talle valmistanud oli. Maitse oli uus ning harjumatu, kuid Blair nentis, et see polnud sugugi mitte halb. Coca Cola ning viski kombo oli magus ning kibe samaaegselt ning tekitas huvitava maitse, mis võis vägagi meeldiv olla. Neidisele vähemalt meeldis. "Pole paha," kommenteeris ta üle topsiääre natuke vallatult noormehe poole vaadates, kui ta endamisi naeru kihistades järjekordse, nüüdseks suurema sõõmu, võttis. Neelanud vedeliku alla, asetas ta topsi sülle, hoides seda vasaku käega kinni, et see juhuslikult ümber kukkuma ei peaks. Tema parem käsi, mis Alexanderi külje all oli, näppis aga närviliselt lahtiste hõlmadega kampsikut, mida neidis laisalt enda õlgadel hoidis. Ta oli endiselt veidi närvis, kuid sellegi poolest pidi ta tunnistama, et kui tal oleks võimalus antud hetkel kuskil mujal olla, siis ta vist ei teeks seda. Viimaks ometi oli tal võimalik teada saada, mis inimene tema kasuvend õigupoolest on ning tüdruk oli kuulnud, et alkohol oli asi, mis inimesi ühendas.

Viimaks viis Blair aga enda pilgu tagasi noormehele kui too lõpuks kõnelema hakkas. Ning kui too lõpetas, turtsatas Blair, tundes end üllatavalt vabalt. Vaevalt, et asi selles kahes lonksus oli, mida ta juua jõudnud oli, kuid pigem leidis ta, et tänane õhtu oligi selleks, et end vabalt tunda ning sotsiaalsem olla nagu Sophie soovitanud oli. "Ah soo," pomises ta viimaks. Ega ta uskunudki, et Alexander suhte-inimene oli. Esiteks ei olnud ta noormeest kunagi kellegagi näinud, mis tähendas, et enda suhetega oli noormees ääretult privaatne või need puudusid üleüldse ning teiseks oli too... noh, ütleks nii, et temast hõngus sellist seelikuküti aurat. Mitte, et tüdruk seda pahaks oleks pannud. Tal puudus igasugune kogemus, seega ei osanud ta öelda, kes kuidas käituma peaks. Neidis teadis aga haigustest ning senikaua kuni mingi selline asi ringi ei liikunud, oli tal suht suva kes kellega kui palju ringi lasi. Peaasi, et nad ise õnnelikud olid. "Mul endal ei ole olnud ei suhet ega ka väiksemate-koguste-kaupa-laadi suhet. Pole aega olnud nendega tegeleda," tunnistas ta viimaks. Vaevalt, et noormeest tema süütus huvitas, aga kui jutt juba sellele läks...

"Ma olin kümme, kui ma õiesti mäletan, kui mu pärisema surma sai. Mäletan kuidas politseinikud meile sellest rääkima tulid. Isa vajus masendusse ning hakkas jooma. Muutus üksikuks. Kaks aastat pärast mu ema surma tungiti meile majja sisse, öösel, ning kui isa kurikaga vaatama läks, kes on, lasti too maha. Ma ise kössitasin trepi all peidus ning vargad ei näinudki mind. Muidu oleks ka mina vist surma saanud," alustas neidis sügavalt sisse hingates, kuid tegi pausi, et veidi enda jooki juua. Millegi pärast uskus ta, lausa tundis, et see annab talle rohkem julgust sellest rääkida ning olgugi, et tüdruk oli korduvalt erinevatele psühheaatritele sellest rääkinud, ei tundnud ta kunagi, et ta oli vaba või et tema hing oli puhas. Ei, tüdruk nägi endiselt peaaegu igal öösel õudusunenägusid. "Viimaks kui politseid ja kiirabid meie koju vaatama tulid, võeti mind endaga kaasa. Algul viidi arstlikusse kontrolli, siis lastekodusse. Ma olin seal päris pikalt, kuid ma ei suhelnud kellegagi. Olin vaikne. Mäletan, et ma isegi vist ei öelnud mitu kuud ühtki sõna. Šokk või trauma või miskit. Kuid kuna ma olin suurepärane kunstis ning muusikas, siis tahtis üks perekond mind enda juurde. Algul oli kõik suhteliselt tore. Perekond oli lasteta ning nad poputasid mind, kuid mind väga nende nukud ja asjad ei huvitanud. Ma tutvusin väljas Mike'ga, võib-olla oled sa teda meilgi näinud. Koos hakkasime pisikesi poevarguseid korraldama, autoromulas kanepit suitsetamas käima ja muud sellist. Mul olid pidevalt politseiga probleemid ning kasuvanematele see ei meeldinud ning nad tõid mind lastekodusse tagasi. Nii juhtus see veel mitme teise perekonnaga. Imestan, et ma sain suhteliselt vähe lastekodus aega veeta. Mike oli aga justkui rändlind, kes tuli minuga kõikjale kaasa. Noh, siia ta ei tulnud."

Tüdruk jäi taaskord vait, et mõelda enda parima sõbra üle. Kuna Blair oli alati tomboy olnud, ei olnud tal kunagi olnud probleeme enda sõbraga suhtlemisel. Nad leidsid alati midagi, mida teha. Muidugi piirdus see kõik sõprusega, ei millegi enamaga. "Kui viies perekond mind tagasi lastekodusse viis, sest ma olin liialt vaikne ning keeldusin enda sünnipäeval kontsi kandmast, siis veetsin ma lastekodus ligi aasta enne, kui keegi mind lapsendas. Teie perekond. Ning noh, edasi tead sa ise ka, mis juhtus," lõpetas ta viimaks. Seda ta muidugi mainima ei hakanud, et paar aastat tagasi oli tema depressioon nii hulluks läinud, et ta hakkas end näljutama ning lõikuma. Igasuguseid antidepressante õgis ta praeguseni sisse, kuid antud hetkel pidi neidis tõdema, et olukord oli tema jaoks paranenud. Halvad mõtted vallutasid endiselt tema pead, kuid nüüd suutis Blair ka veidi positiivsemalt tulevikule mõelda. Näiteks SABS-i lõpetamisele ning seejärel kuskile kaugele-kaugele reisimisele. Tegelikult ei olnud tüdrukul otseseid soove või plaane, mida tegema hakata, sest sinna oli veel nii kaua aega, kuid tavaliselt olid temavanustel olemas vähemalt unistusedki, kelleks saada.

Aastaaeg

S.A.B.S

Tähtsamad teated

Staff

Post by Alexander Cain on Nov 18, 2014 0:51:34 GMT 2

Post by Blair Simmons on Nov 18, 2014 6:58:54 GMT 2

Post by Alexander Cain on Nov 18, 2014 14:18:02 GMT 2

Post by Blair Simmons on Nov 18, 2014 18:30:54 GMT 2

Post by Alexander Cain on Nov 20, 2014 5:42:43 GMT 2

Post by Blair Simmons on Nov 20, 2014 6:42:42 GMT 2

Post by Alexander Cain on Nov 22, 2014 3:23:39 GMT 2

Post by Blair Simmons on Nov 22, 2014 21:03:13 GMT 2

Post by Alexander Cain on Nov 22, 2014 23:08:48 GMT 2

Post by Blair Simmons on Nov 23, 2014 12:33:12 GMT 2

Quick Reply