Mõttepaus

Muidugi tekitas see huvi. Teada saamine minevikust, mida sa elanud oled, ent mida sa ei mäleta, olid vägagi intrigeerivad. "See saadeti mulle ja see on see juhtlõng, mis mind siia tõi," vastas neidis tasandatud häälel. "See on umbes selle ajal, kus mu isa jäljetult kadus. Sellest failist on aga suur osa kaduma läinud. Mida ma aga tean on see, et te mõlemad olite 15 aastat tagasi siin saarel. Te olite väike poiss, ilmselgelt, ja võimalik, et te ei mäleta seda just sellel põhjusel mu isa aga miski ütleb, et see ei ole põhjus. Ma arvan, et kuidagi on te mälestused kustutatud," pani lauale oma kahtluse. Kas see kõlas sedasi, et ta tahab meest ära kasutada? Võimalik. "Ma ei tea mida rohkemat mõelda. See on ainus info, mille ma olen aastatega saanud. See peab midagi tähendama. Koht ja aeg klapivad, mis ei klapi on see, et teie olete seal mainitud. Mu isa oli teadlane, kes..." nüüd vakatas neidis järsult. Ta ei suutnud lõpetada lauset. "Oota pisut," pomises ta keerates mehele selja. Ta sulges silmad püüdes meenutada midagi, mida ta ei olnud proovinud aastaid meelde tuletada. Aga seda ei tulnud. Ainus mida ta teadis oli see mis amet isal oli aga mida mees teadlasena tegi. "Ma tean mida mu isa tegi," sosistas Andy tundes samal ajal kuidas midagi rasket tema südamele vajus. Kuidas ta seda varem tähele ei olnud pannud? "Ma tean, et ma tean millega mu isa tegeles, ent ma ei mäleta seda. Kuidas see võimalik on, et ma alles nüüd seda märkan?"