Post by Damian Heart on Nov 22, 2014 12:06:24 GMT 2
Damian jälgis endiselt külma rahuga neidist, kui too rääkimas hakkas. Jah, ilmselgelt oli too tõepoolest natuke liialt palju joonud, sest vastasel juhul ei räägiks too nii palju. Vist? Mees ei olnud kindel. Ta teadis, et iga naine on isemoodi ning nüüd jäi tal üle tüdrukut tundma õppida ning vaadata mis inimene ta on, sest ilmselgelt oli tegu väga keeruka ajalooga ning taustaga noore naisterahvaga. "Või nii," lausus ta viimaks lühidalt, kui neidis oli tasa jäänud. Tüdruku kommentaari peale kerkisid korraks tema huuled, kuid ta ei öelnud midagi. "Viski mõjuks halvemini," sõnas Damian kiirelt käega üle enda juuste tõmmkates ning enda pilgu kaugustesse pöörates. Baarimees, kes parasjagu riiulil olevaid tolmuseid klaase puhtaks pühkis, jälgis Andrea't millegi pärast ärevalt ning see ei jäänud Damianile märkamatuks. "Tundub, et sul on siin fänne," lausus noormees, pöörates enda pilgu neidisele, "baarimees ei ole sinust sellest ajast saati pilku eemale saanud, kui sa siia tulid. Kuid samas oled sa ka väga ilus, nii et imestada pole siin midagi." Mehe sõnad olid öeldud nagu muuseas ning häbi ta ei tundnud. Miks olekski pidanud? Ta oli kõigest aus.
