Esimene tund

Tavaliselt kõndis Sierra tundi kas kellaga koos või minut-kaks pärast selle helisemist, kuid kehaline oli tund, mille puhul oli näitsik üks esimesi, kes ennast staadionile kohale veab. Kuigi tüdruku võime oli päris badass, siis arg-ajalt kerge kehaline koormus ja oskus võidelda ka kahe käe, kahe jala ja vajadusel peaga tulevad alati kasuks. Pealegi pidi neidis end kuidagi siin vormis hoidma. Vaevalt ta saaks iga hetk kui soovib sõita mõnda suuremasse linna, et seal trenni minna, seega pidi ta leppima nende võimalustega, mis kohapeal olid olemas.
Juuksed üles kuklale krunni pununud, et need kohe esimese pisema pingutusega tagasi Dale'i õlgadele ei vajuks, astus neidis staadionile, silmitsedes kohalolijaid ja õpetajat. Ta teadis, et see aasta pidi uus inimene olema, aga kui keegi oleks talle öelnud, et nende uus kehalise kasvatuse õppejõud on nõnda kobe, oleks neidis kindlasti midagi põnevat välja mõelnud, et paista silma ja teenida mõne plusspunkti mehe silmis. "Hei," lausus Sierra Darcile, viies enda pruunid silmad seejärel õpetajale. "Nii et see ongi meie uus piitsutaja," muigas näitsik kergelt viies pilgu tagasi tüdrukule. Swain oli endale leidnud selga mugavad soojad mustad lohvakad dressipüksid, musta jaki, mustad tossud ja ilma sõrmedeta kindad.