Post by Justin Turner on Nov 16, 2014 13:13:00 GMT 2
No wonder, ega mulle endalegi ajaks närvi, kui keegi midagi sellist ütleks. Baka Justin, mõtiskles noormees, kui vaatas kuidas Blair närvi läks, kuid suutis ennast kontrollida.
"Mis ma kavatsen ette võtta? Uhm, mul pole eisteks kellegile rääkida sellest ja teiseks ma ei räägiks ka. See oli kogemata, silmad lihtsalt kogemata käisid üle, ma ei lugenud kogu selle asja läbi mis sa kirjutasid, sest ma ei tahaks kunagi kellegi privaatsust rikkuda..." üritas poiss seletada, mis oli natukene vale, sest ta oli rohkem kui silmadega üle käinud.
Õõh Justin, sa oled vastik... teadis poiss ennast. Samas alles nüüd taipas, et reageeringuga oli ilmselt tegemist tüdruku päevikuga, mitte mingi totaka romaaniga, mis ta alguses arvanud oli. Ilmselt see oleks see moment, kus enamus peaksid douchid olema ja kuulutama kogu päeviku sisu mis ta luges tervele koolile ja siis iga kord irvitama, kui tast mööda minna. Aga ta pole selline ja ta vihkab sellist asja.
"Aga sul on õigus mind vihata," lausus poiss sis ohkega ja ajas ennasti tüdruku kõrvale püsti ja tõmbas koti ülale, vaadates nüüd ise tüdrukule allapoole. Kui ta nüüd vaatas, oli ta siiski tüdrukust päris korralikult pikem. Ja kuna ta on pikem, tundis ta värske õhu käes ka tüdruku šhampooni lõhna. Oeh, mul on varsti iga informatsioon selle tüdruku kohta olemas... That's too much for me, otsustas poiss, kuid vaatas tüdrukule otsa edasi ja lisas "Ma lähen sisse, õues hakkab juba liiga jahe," see oli ilmselt hea võimalus ka tüdrukul tema seltskonnast põgeneda. Kes ei tahaks? Mille tulemusena hakkas ta sissepääsu poole kõndima, et oma sammudega kuskile jõuda. Ta endiselt veel ei teadnud kuhu, kuid ta teadis, et ta ei taha puhkeruumi minna; liiga palju rahvast.[/i][/i]
"Mis ma kavatsen ette võtta? Uhm, mul pole eisteks kellegile rääkida sellest ja teiseks ma ei räägiks ka. See oli kogemata, silmad lihtsalt kogemata käisid üle, ma ei lugenud kogu selle asja läbi mis sa kirjutasid, sest ma ei tahaks kunagi kellegi privaatsust rikkuda..." üritas poiss seletada, mis oli natukene vale, sest ta oli rohkem kui silmadega üle käinud.
Õõh Justin, sa oled vastik... teadis poiss ennast. Samas alles nüüd taipas, et reageeringuga oli ilmselt tegemist tüdruku päevikuga, mitte mingi totaka romaaniga, mis ta alguses arvanud oli. Ilmselt see oleks see moment, kus enamus peaksid douchid olema ja kuulutama kogu päeviku sisu mis ta luges tervele koolile ja siis iga kord irvitama, kui tast mööda minna. Aga ta pole selline ja ta vihkab sellist asja.
"Aga sul on õigus mind vihata," lausus poiss sis ohkega ja ajas ennasti tüdruku kõrvale püsti ja tõmbas koti ülale, vaadates nüüd ise tüdrukule allapoole. Kui ta nüüd vaatas, oli ta siiski tüdrukust päris korralikult pikem. Ja kuna ta on pikem, tundis ta värske õhu käes ka tüdruku šhampooni lõhna. Oeh, mul on varsti iga informatsioon selle tüdruku kohta olemas... That's too much for me, otsustas poiss, kuid vaatas tüdrukule otsa edasi ja lisas "Ma lähen sisse, õues hakkab juba liiga jahe," see oli ilmselt hea võimalus ka tüdrukul tema seltskonnast põgeneda. Kes ei tahaks? Mille tulemusena hakkas ta sissepääsu poole kõndima, et oma sammudega kuskile jõuda. Ta endiselt veel ei teadnud kuhu, kuid ta teadis, et ta ei taha puhkeruumi minna; liiga palju rahvast.[/i][/i]
