St Axander'i eliitkool on varikool.
Kõikidele välis-
silmadele on tegu tavalise erakooliga,
milles ei toimu midagi eripärast. Ainult õpilased ja õpetajad,
kes selles koolis viibivad, näevad selle koha tõelist pale.
SABS-is algab õppetöö vanusest 18 ja lõppeb 25. eluaasta saabudes.
Selles koolis on tavaained ning kõrvalained,
mis on igale õpilasele individuaalselt määratud.
SABS's käivad õpilased, kellel on erilised võimed
(elemedid, necromantia, telepaatia, kujumuutjad jne).
Eliitkooli treeningu eesmärgiks on õpetada oma annet kontrollima ja valitsema.
Igal õpilasel on oma mentor, kelleks on lõpuklassi õpilane või õppejõud.
Lisainfo
Tähtsamad teated
*Õppeaasta on alanud, sealhulgas õppetöö toimub.
*Toimub Jõuluball
Staff
Marcus Finn
Olivia de Ravenaugh
Gareth R. Motrell
Owen Kite
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 12, 2014 22:41:57 GMT 2
Remiel oli Alexiga koos olnud nüüseks peaaegu kaks nädalat ja vaatamata sellele, et neil oli mõni tüli ikka ette tulnud, olid need mehe jaoks ühed parimad kümme koos oldud päeva. Ta sai tüdruku ja oli selle üle õnnelik, isegi kui neil väikseid erimeelsusi ette tuli. Nüüd, ühel tuulisel õhtul oli mees tulnud pankranniku äärde. Kuigi taevas triivisid üksikud tumedad pilveräbalad, näitas end nende varjust siiski kuu, mis tuules mäslevatelt lainetelt vastu kumas ning pisut valgust andis. Mis aga puudu oli, oli tuli, mis andis vastukaaluks külmale tuulele pisut sooja ning veidi rohkem valgust. Samuti oli puudu Alex, keda Remy alati soojas oli lubanud hoida. Alex aga ei pidanudki kohe saabuma, sest Remiel tahtis tüdrukut veidi üllatada. Ta tegi lõkke, kuid ei otsinud veel välja vahukommipakikesi ning köögist pihta pandud pisikest lihakäntsakat, mida nad kahepeale jagada saavad. Pigem istuski mees lõkke äärde end soojendama, ning, pilk mäslevatel merelainetel, jäi ta enda tüdruksõpra ootama.
Post by Alexandria Hensley on Dec 12, 2014 23:09:37 GMT 2
Alexandrialegi üllatuseks olid tema ja Remy suutnud tervelt ühe nädala juba koos vastu pidada ning praegu tiksus neil juba teine nädal. Kuigi alguses oli neiu selle kõge suhtes üpris skeptiline olnud ega uskunud, et sellest asja saab, siis nüüd oli ta oma arvamust juba muutma hakanud. Remyga oli talle alati meeldinud koos aega veeta, kuid nüüd, kui niisama hängimisele olid lisandunud suudlused ja amelemised, siis enam ei tahaks tüdruk küll kuidagi ainult Remieli sõber olla. Ja pigem imestaski ta, kuidas nad nii pikalt olid suutnud ainult sõpradeks jääda... Aga mis sellest enam. Nüüd olid nad igatahes koos. Ja kuigi Alex muidu päris õnnelik oli, siis täna oli üks pilk oma ilmselt suurimale vaenlasele siin koolis suutnud tema tuju ära rikkuda. Nimelt oli ta elumajast lahkudes kokku sattunud Nataliega. Nad ei olnud küll midagi isegi rääkinud ega midagi, kuid ikkagi oli neidis õige pisut pahur, kui ta lõpuks pankrannikule jõudis. Ka oli ta Remyl päris kaua end oodata lasknud, kuid ehk annab noormees selle talle andeks? Jalutanud mehe kõrvale ja võtnud istet, oli Alexil esialgu ainult üks küsimus mõttes, mistõttu ta unustas isegi Remyd üldse kuidagi tervitada. "Kas sa suhtled ikka veel Nataliega?" pidi Alex koheselt oma uudishimu rahuldama ning pööras oma pilgu siis küsivalt Remieli poole.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 12, 2014 23:45:11 GMT 2
Pärast seda, kui Remiel Alexi ja Natalie kaklusele peale oli sattunud ning viimase valele ka samal õhtul jälile sai, pole noormees neiuga enam suhelnudki ja ega ta väga tahtnud ka enam, sest see, mis ta Alexile tegi, läks ikka üle piiri ja mehele tundus see üsnagi andestamatu teona. Kuna tüüp oli mõtlik nagu alati ja Alex saabus ka seekord päris vaikselt, ei pannudki noormees teda enne tähele, kui neiu hoopis teda kõnetas. "Miks sa arvad, et ma tahan temaga suhelda pärast seda, mida ta sulle tegi?" küsis mees üsna otsekohese küsimuse vastu ning vaatas neiule otsa. Ei, mees ei suhelnud enam Nataliega ja see oli ehk siililegi selge.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 0:08:32 GMT 2
Kuigi tollel õhtul umbes kaks nädalat tagasi oli Alexandria alustanud Natalie provotseerimist ning hiljem ise talle esimesena kallale ka läinud, oli neiule isegi väikse üllatusena tulnud see, et Remy tema poolele jäi. Samas, jah, Natalie oli valetanud ning Alexile sinise silma ka tekitanud... "Sest minuga suhtled sa ju ikka, kuigi mina alustasin seda kaklust temaga," vastas Lexi meest silmitsedes. Ja neidis mäletas, kui vihane Remy siis oli olnud, kui Lex tema sõbranna tookord raamatukogus ilma põhjuseta piinlema oli pannud... Järgmisel hetkel Alex siiski ohkas ja raputas kergelt pead. "Ma nägin teda lihtsalt praegu, kui ma siia tulin, ja siis ma tahtsin teada...," selgitas tüdruk pisut seda, miks ta üldse seda küsinud oli. Sest tema vihkas Nataliet endiselt ja päris palju. Ei suutnud lihtsalt seda sinist silma andestada. "Aga ma vist sain juba oma vastuse," lisas ta järgmisel hetkel ning naeratas õrnalt, et siis lõpuks Remyle üks väike tervitussuudlus ka kinkida.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 0:40:41 GMT 2
"Aga ta lõi sul silma siniseks. Ja ta lõi ka mulle noa selga, kui mind enda õelasse valesse mässis, et sulle haiget teha," lausus Remiel, kuigi see vabandus, et Natalie Alexil silma siniseks lõi, pani mehe endagi korraks muigama, kuigi Lexile see nii naljakas ei olnud. Samas oli just Remy tollel õhtul mõneks hetkeks ka Alexi tuju parandada suutnud ja seda mees just ei unusta. Remy noogutas, kui Alexi selgitust järgmisel hetkel kuulis ning asetas ühe enda käe ümber neidise. Saanud ühe eriti armsa tervituse osaliseks, suudles Remiel Alexit vastu ning jäi naeratades tüdrukut silmitsema. "Ma tundsin sinust puudust, Alex," tunnistas mees ning haaras tüdruku endale kaissu. "Ja ma tõin midagi, et ülejäänud õhtu ka mõnusaks teha," lisas mees ning otsis siis välja ühe lihakäntsaka ning kaks vahukommipakikest, muutes järgmisel hetkel ka nende ees oleva lõkke üheks tulesõõriks.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 13:03:28 GMT 2
Alexandria pilk püsis Remyl, kui ta mehe vastust kuulis. Ent kui ta märkas, et mees korraks muigas, kissitas neiu tema poole silmi. "Kas see, et ta mulle sinise silma lõi, teeb sulle nalja?" küsis Alex pisut pahaselt, kuigi Remy peale oli selle pärast siiski päris raske pikemalt pahane olla. Kui noormees oma käe ümber tema pani, nihkus Lexi mehele pisut lähemale ka, enne kui teda tervituseks suudles. Remy sõnu kuuldes ilmus neiugi huulile naeratus. "Aww, sa tundsid minust puudust? Me nägime üksteist alles mõned tunnid tagasi," muigas Alex, sest hommikul nad mõnes tunnis ikka olid koos olnud. Kuigi tegelikult pidas ta seda armsaks ja sai isegi aru, mida Remy sellega mõtles, sest temagi oli päris oodanud seda kokkusaamist mehega. Kui Remy siis järgmisel hetkel liha ja vahukommipakid väja otsis, ei kadunud naeatus Alexi näolt. "Sul oli meeles, et me pidime esimese lume puhul grillipeo tegema?" küsis ta lõbustatult. Nüüd oli esimene lumi muidugi läinud ja tulnud, aga mis sellest.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 13:44:40 GMT 2
"Ei, muidugi mitte," vastas Remiel, üritades nüüd tõsine olla. Nalja tegid mehele pigem tema enda sõnad, sest need kõlasid kuidagi... veidralt. "No ja siis?" küsis mees enda pilku Alexi silmadel hoides. "Ma tegin tule ja tõin süüa, aga keegi või midagi tundus enne sinu tulekut justkui puudu. Nüüd ma lihtsalt tean, kes puudu oli," rääkis Remiel ning lükkas Alexi näo ette tulnud juuksesalgu tüdrukule kõrva taha. "See lumi ka tuli ja läks ju. Aga jah, me võime siin oma grillpidu täna küll pidada, kui sa suudad mõne oksakese ka leida, mille otsas komme ja liha küpsetada," rääkis Remy ning naeratas, sest grillpidu oli tal meeles küll, ent ka jõulud jõudsid iga päevaga järjest lähemale. "Mis sa jõuludeks tahad?" otsustas mees hoopis küsida, sest ta ei osanud ise väga midagi praegu Alexile vaadata.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 14:15:37 GMT 2
Alexandria silmitses endiselt Remyd ning pani ka tähele seda, kuidas mees üritas tõsine olla. "Oled kindel?" küsis ta ikkagi, kuid raputas siis juba kergelt muiates pead, kui Remy küsimust kuulis. Mehe järgmiseid sõnu kuuldes silmitses neidis aga hetke niisama naeratades Remyd, enne kui enda ühe käe ümber tema kaela pani ja talle lähemale puges. "Mina igatsesin tegelikult sind ka," tunnistas tüdruk siis naeratades. "Kohe," noogutas Lexi, kui Remiel tal siis mõne oksa palus leida, ning pidi küll pisut vastumeelselt kuti kaisust lahkuma ja püsti tõusma, kuid samas oli see ju vajalik. Varsti oli ta aga paari oksaga tagasi ning ulatas ühe neist kohe Remyle, et too selle liha külge saaks panna, ning võttis siis mehe kõrval uuesti istet. Kuulnud küsimust, raputas tüdruk pead. "Ära isegi mõtle mulle midagi kinkida, ma ei taha midagi. Mulle ei meeldi kingitused," vastas näitsik ning pööras oma pilgu Remielile. "Aga mida sina tahad?" küsis ta vastu.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 15:17:35 GMT 2
"Kindel," vastas Remiel ning vajutas Alexandria otsmikule ühe musi, kui tüdruk talle lähemale puges. "Ja sa nägid mind alles mõned tunnid tagasi," kordas mees Alexi sõnu ning lasi ta siis lahti, kui ta oksakest läks otsima. Ehk leiab siit tulesõõri seest ka midagi, sest muidu peaks Remiel seda lihtsalt tagasi tõmbama. Saanud oksakese, ajas Remiel liha sinna otsa ning pani selle siis tulle, avades ka kaks vahukommipakki. "Sa võid ühe oksakese otsa komme hakata ajama, kui tahad. Ma pean endale niikuinii veel ühe võtma," lausus kutt, sest Alexi toodud oksakestest jätkus lihale ja tüdrukule, aga kolmandat oleks olnud ehk veel vaja, sest siis saab kumbki enda oksakestega kommid ka tulle panna. "Miks sulle kingitused ei meeldi? Sulle ei meeldigi jõulud?" uuris Remiel ning raputas Alexi küsimust kuuldes pead. "Mulle piisab sinust," vastas mees.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 15:45:03 GMT 2
"Sa närid tähti," lausus Alexandria muiates, kui Remy tema sõnade peale samuti teatas, et nad alles mõned tunnid tagasi üksteist näinud olid. Ilmselt nad lihtsalt olid sellises staadiumis, kus nad pidevalt koos tahtsid olla. Ja tegelikult polnud selles midagi halba. Kui neidis siis oksadega tagasi tuli ning Remy ühe oksa läbi liha torkas, istus Alex uuesti maha ning vaatas enda käes olevat oksa. "Tegelikult ei pea," lausus tüdruk, kui Remiel arvas, et peab endale ka veel ühe oksa leidma. Seejärel murdis Alex hoopis enda oksa pooleks ja ulatas ühe poole mehele. Oks oli olnud piisavalt pikk, nii et nüüd mõlemal normaalse pikkusaga vardad olemas olid. "Jõulud meeldivad mulle küll," lausus neidis siis, kui küsimusi kuulis. "Aga kingitused, ma ei tea, lihtsalt ei meeldi. Mul ei ole midagi vaja," kehitas ta õlgu. "Ja su enda kingisoov pole ka eriti nõudlik," muigas neidis, kui kuulis, et mehelegi piisas ainult temast. "Mida sa peale minu veel tahaksid?" uuris Alex ikkagi.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 16:37:41 GMT 2
"Sina alustasid," lausus Remiel, sest Alex oli esimene, kes tähti närima hakkas. Remy oli hetkel lihtsalt natuke kiuslik. Kutt oli juba valmis püsti tõusma ja uue oksakese järele minema, kui Alex ütles, et tegelikult polegi kutil uut vaja. "Oh, sa tegid kõik praegu lihtsamaks," lausus noormees, kui Alex enda oksa pooleks tegi ja ühe jupi kutile ulatas, et viimane saaks ka kommikesi sinna otsa hakata ajama. "Jõulud on ilusad jah," noogutas Remiel ning keeras veidi liha, mis tules oli, et see ühtlaselt ära küpseks. "Ma ei tea, mul ei ole midagi vaja. Üllata mind," vastas mees tüdruku küsimusele, sest ta isegi ei tundnud, et midagi veel vaja oleks.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 16:55:58 GMT 2
Remy järgmiste sõnade peale oleks Alex hea meelega keelt näidanud, kui see liiga lapsik poleks olnud. Aga silmi kissitas ta mehe poole küll, kuna seegi pisut nagu tähenärimine oli, et kutt mainis, kuidas Alex seda alustanud oli. Kui neidis siis oma oksa pooleks oli teinud ja ühe poole Remyle ulatanud, hakkas Lexi enda käes oleva poole otsa vahukomme panema, et need siis järgmisel hetkel tule kohale tõsta, et neid küpsetama hakata. "Mm, okei, ma võin sind ju üllatada," noogutas tüdruk, kui Remy vastust kuulis. "Aga mis siis, kui sulle mu üllatus ei meeldi?" küsis ta ja pööras oma pilgu mehele, samal ajal vahukommivarrast leekide kohal keerutades. Ei tahaks ju, et neiu kingiks talle midagi, mis Remyle üldsegi äkki ei meeldigi.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 17:24:06 GMT 2
Alexi silmade kissitamine pani Remieli pigem pisut muigama, kuid meeski pani enda kommidega varda ka tulle, kui sinna mõned kommid said otsa aetud. Samuti hoidis ta lihal silma peal ja natukese aja pärast tunduski, et liha on isegi ehk valmis. "Sa mõtled liiga palju," muigas Remy, kui Alex kartis, et äkki ei meeldi mehele tema üllatus ka. Remy ei saagi ju öelda, kas see meeldib talle või ei, kui ta niikuinii seda enne ei näe, kui kätte saab. "Liha on igatahes valmis," teatas mees järgmisel hetkel ning leiutas sellele ühest tühjast kilekotist aluse, sest papist ega plastikust nõusid polnud kuskilt võtta. "Me peame seda ainult sõrmede vahelt sööma, kuid ma lasen sul enne enda osa ära võtta," lisas mees.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 17:45:57 GMT 2
"Sellisel juhul parem looda, et mu üllatus meeldib sulle. Sest kui ei meeldi, siis ma ei tea, mis saab," arvas Alex ja muigas kergelt, kui oma pilgu siis Remyle viis. Praegu tal küll otseselt veel midagi mõttes polnud, mida kinkida, kuid nädalake ja natuke peale oli veel ju aega. Kui mees seejärel varsti juba teatas, et liha on valmis, pööras tüdruk oma pilgu lihale ja tundis juba küpse liha head lõhna ka. "Kust sa said selle üldse? Käisid jälle köögis vargil?" küsis ta muige saatel ja rebiski siis kuti sõnu kuuldes liha küljest endale tüki. Neidis pelgas küll esialgu veidi, et äkki on liha liiga kuum, kuid ilmselt oli õhk ikkagi piisavalt jahe, nii et näppude vahel seda hoida polnudki väga võimatult kuum. "Me oleme nagu koopainimesed, kes küpsetavad lõkke ümber endale toitu ja söövad seda siis käte vahelt," lisas Alex siis kergelt naerdes ja võttis lihast ühe ampsu.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 17:56:08 GMT 2
"Ma ei usu, et see juhtub," oli Remy kindel, sest vaevalt Alex talle kingibki midagi sellist, mis talle ei meeldi, ja südamest tehtud kink teeb tuju alati heaks. Samas ei tahtnud mees Alexit ka päris kingituseta jätta ja eks ta üritas siis ka mõelda, mida üldse teha. "Jah. Eelmisel korral jäi ju liha saamata," vastas Remiel. Alexit ei kutsunud ta sellepärast vargile kaasa, et tahtiski tüdrukut üllatada, ja nagu näha, läks see ka läbi. Pealegi polnud see midagi väga keerulist ka, sest kutt hiilis keset ööd kööki, võttis mis vaja ja kadus. Kui Alex endale lihast tüki oli rebinud, tegi sama ka Remy ning muigas neidise sõnade peale. "Me meenutaks rohkem koopainimesi, kui me olekski hoopis koobastes kokku saanud," lisas mees ning pani tüki liha endale suhu. Sai täitsa söödav isegi.