St Axander'i eliitkool on varikool.
Kõikidele välis-
silmadele on tegu tavalise erakooliga,
milles ei toimu midagi eripärast. Ainult õpilased ja õpetajad,
kes selles koolis viibivad, näevad selle koha tõelist pale.
SABS-is algab õppetöö vanusest 18 ja lõppeb 25. eluaasta saabudes.
Selles koolis on tavaained ning kõrvalained,
mis on igale õpilasele individuaalselt määratud.
SABS's käivad õpilased, kellel on erilised võimed
(elemedid, necromantia, telepaatia, kujumuutjad jne).
Eliitkooli treeningu eesmärgiks on õpetada oma annet kontrollima ja valitsema.
Igal õpilasel on oma mentor, kelleks on lõpuklassi õpilane või õppejõud.
Lisainfo
Tähtsamad teated
*Õppeaasta on alanud, sealhulgas õppetöö toimub.
*Toimub Jõuluball
Staff
Marcus Finn
Olivia de Ravenaugh
Gareth R. Motrell
Owen Kite
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 18:09:05 GMT 2
"Aga sa ei saa selles nii kindel ka olla," arvas Alexandria. Noh, eks seda on lihtsalt näha siis, kui jõululaupäev kätte jõuab. Alexile endale tõepoolest ei meeldinud kingitusi saada ning kes teab, mis siis saab, kui mees talle midagi ikkagi kinkida otsustab... "Ja sa ei kutsunud mind seekord ka kaasa," mainis tüdruk, kui Remiel kinnitaski, et oli köögis vargil käinud. Eelmine kord oli mees ju lubanud, et kutsub neiu järgmisel korral kaasa. Kuigi ega see eriti tähtis polnudki. Kui Alex oleks nii väga tahtnud kööki vargile minna, oleks ta võinud ju seda ise ka teha. Seejärel Remy sõnu kuulnud, hakkas Alex naerma. "Jah, seda küll. Kuigi see on pisiasi, sest rohkem koopainimeste moodi oleme me ikkagi. Tänapäeval ei tee inimesed ju nii süüa," muigas ta. Samas oli see ju isegi päris lõbus ja vahelduseks päris lahe. "Kuidas su toakaaslane elab?" uuris Alexandria järgmisel hetkel veidi lõbustatult, kui veel natuke oma lihatükki oli söönud.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 19:47:20 GMT 2
"Aga sa mõtled ikka liiga palju," lausus Remiel, soovide selle teema nüüdeks lõpetada, ja vajutas neiu huultele ühe põgusa suudluse. "Ma tahtsin sind üllatada," üritas mees Alexit lohutada, kuid eks järgmisel korral siis kutsub neiu ka kaasa. Pealegi võivad nad muid põnevaid asju ka teha kui lihtsalt köögi vargile minek. "Tänapäeval ei söö inimesed liha sõrmede vahelt ka ," pidi Remiel lisama ning võttis siis enda kommid juba tulest ära, sest need ei küpsenud nii kaua kui liha. "Miks sa tema kohta küsid?" imestas Remiel. "Ta on sama tüütu nagu ikka," vastas mees siiski tüdruku küsimusele.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 20:13:06 GMT 2
"Hmh," pomises Alexandria, kuid kui Remy siis oma huuled tema omadele vajutas, taipas neidis ise ka, et selle teema arutamine on nüüd lõpetatud. Ja ega tal selle vastu midagi polnud ka. suudlus jäi siiski küllaltki lühikeseks, kuid praegu oligi neil niikuinii söömine pooleli ja lisaks grillisid nad vahukomme ka, vähemalt Alex hoidis oma teises käes küll veel endiselt vahukommivarrast. "Ja see õnnestus," lausus tüdruk järgmisel hetkel, kui Remieli sõnu kuulis. "Täpselt," noogutas ta ka järgmiseid sõnu kuuldes.Seda enam olidki nad ju koopainimeste moodi. "Ma ei tea. Mõtlesin lihtsalt, et kui väljakannatamatu ta nüüd on ja et kas sa suudad temaga veel koos elada või tahad sa minu juurde tulla," kehitas ta muiates õlgu. Kui neidis siis vastust kuulis, tõi ta kuuldavale ühe turtsatuse. Lexi oli küll juba ammu ära otsustanud, et talle Remy toakaaslane ei meeldi, kuid sellegi poolest pakkus talle pisut nalja, et Remyl nii võimatu toakaaslane oli.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 20:40:24 GMT 2
"See mu eesmärk oligi," lausus Remiel naeratades ning asetas ühe enda käe ümber Alexi, sest hetkel tules midagi enam polnud. "Sa ei arva, et koos elama hakkamise jaoks on veel veidi vara?" küsis Remiel muiates, kui Alexi sõnu kuulis. Kümme päeva polnud just pikk aeg, kuigi need olid Remy jaoks ka ühed kõige paremad kümme päeva. "Ja mis su toakaaslasest saab?" oli mehel ka järgmine küsimus, sest äkki Alexi toakaaslane just ei taha, et neil veel mingi kutt ka toas on. Ja see polegi ilmselt lubatud, kuigi reegleid rikuvad niikuinii kõik ja vahele jäämist Remiel ei karda. Mis mehe toakaaslasesse puutus, siis enamasti ei teinud Remy temast väljagi või oligi ta liiga palju väljas, et end toakaaslasel häirida lasta.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 21:00:01 GMT 2
Mehe sõnu kuuldes naeratas taas ka Alexandria ning võttis siis järgmisel hetkel enda vahukommivarda ka tulest ära, sest muidu oleks need kommid seal küll liiga kõrbema läinud. "Ma ainult pakkusin sulle võimalust oma toakaaslase juurest pääsemiseks. Aga sa vist ei taha," kehitas ta õlgu ning muigas kergelt. "Ma ei tea. Ta võib sinu tuppa minna, ma usun, et neil oleks su toakaaslasega koos päris lõbus," mõtles näitsik siis valjult ning turtsatas kergelt, kuigi neid sõnu ta just tõsiselt ei mõelnud. Tegelikult ei oskaks ta isegi arvata, kas nad Remyga üldse suudaks pikemalt koos elada. Ja noh, ilmselt oleks tõesti seda liiga vara ka proovida. Igatahes sõi neidis siis veel oma liha, kuni see otsa sai.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 21:18:50 GMT 2
"Muidugi tahaks ja me võime enda öö ka jälle ühes neist kämpingutest hoopis veeta," lausus Remiel, sest Alexiga uuesti öö veetmise vastu poleks tal midagi, kuigi nad peavad siis varahommikul ikka tagasi minema. "Sa arvad, et su toakaaslane on sellega nõus, kui sa ta toast välja kupatad?" pidi mees ka küsima ning tegi enda lihatükikesele lõpu peale, et siis varda otsast paar kommikest ka endale suhu panna. Järgmisel hetkel vaatas kutt aga muiates Alexi poole ning seejärel lahvatasid neid ümbritsevad leegid korraks kõrgemale, nii et need hetkeks paarikesel üle pea ulatusid, enne kui enda esialgse kuju võtsid.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 22:03:26 GMT 2
Remy sõnad panid nüüd Alexi jälle kergelt naeratama, kui mees kinnitas, et oleks ikkagi tahtnud Alexi juurde minna. "Võime küll," noogutas ka neidis, nõustudes Remieli sõnadega. Tegelikult poleks neidisel midagi sellegi vastu olnud, kui nad tänagi oma õhtu koos kuskil lõpetanud oleks. Kuigi praegu oli kell veel võrdlemisi vähe. "Kes ütles, et ma selleks üldse tema nõusolekut vajan?" küsis Lexi vastu. "Sa võid lihtsalt meie juurde tulla ja ma arvan, et sellest piisaks. Vaevalt, et ta kaua suudaks kolmekesi sinna tuppa jääda," kehitas tüdruk õlgu. Viinud oma pilgu siis Remielile, ei osanud neiu oodatagi, et järgmisel hetkel leegid nii kõrgele tõusevad, ja seepärast võpatas ta kergelt. "Oh!" lausus ta ka pisut üllatunult ning vaatas siis tuleringi poole, mis järgmisel hetkel jälle oma esialgse kuju oli võtnud. "Kas sa tahtsidki mind ehmatada praegu või?" küsis Lexi siis muiates ning toksas oma õlaga vastu Remyd, võttes siis oma vahukommivarda kätte, et sealt üks komm suhu pista.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 22:27:46 GMT 2
"Mulle meeldiks see ka," lausus Remy naeratades, kui Alex oli isegi nõus sellega, et nad pärast jälle enda öö kämpingus veedavad. "Ainult me peame vara üles tulema, et siis tagasi minna," lausus mees, sest arvatavasti toimus koolis ka midagi, kus kõik kindlasti kohal peavad olema või hakatakse neid lihtsalt otsima. "No ma üritan temaga ka arvestada," sõnas Remiel, sest nii ta küll ei tahtnud Alexi tuppa marssida, et tema toakaaslane ise sealt minema kaoks, kui end viienda rattana tundma hakkab. "Ei tahtnud. Ma tahtsin seda tulesõõri lihtsalt põnevamaks muuta ja niisama tulega natuke mängida," lausus noormees ning tõmbas Alexit endale rohkem kaissu. Muidugi tahaks ta veel selle tulesõõriga midagi teha, aga praegu polnud väga mõtteid, mida täpsemalt teha.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 22:54:15 GMT 2
Alexandria naeratas samuti taas ning silmitses samal ajal meest, kui too rääkis. Vara ärkamise peale neiu noogutas, kuna järgmisel päeval pidid nad, jah, ilmselt ikkagi koolis olema, ning polnud vaja puududa, et neid siis otsima hakataks. "Ta on ju minu toakaaslane, mitte sinu. Sina muretse enda antisotsiaalse sõbra pärast," muigas näitsik. Sest tema arvas küll, et tema toakaaslane saaks hakkama ja leiaks endale mõne teise koha ka, kus mõni öö mööda saata. "Kas see võime kasutamine sind ära ei väsita? See tähendab, see pidev tule üleval hoidmine võtab ju energiat, eks?" uuris tüdruk siis ning lasi Remyl ennast kaissu võtta. "Kui sa seda põnevamaks tahad muuta, siis katseta ringi asemel vahepeal mingit muud kujudnit, ristkülikut näiteks. Kas on üldse võimalik see tulering tuleristkülikuks muuta?" käis Lexi siis üsna lambist mingi mõtte välja ning sõi samal ajal enda varda küljes oleva järjekordse kommi ära, nii et tema oks nüüd tühjaks sai.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 13, 2014 23:03:36 GMT 2
"Aga ma ei lase sul ikka enda pärast teda ära ajada. See tuba on ju sama palju tema kui sinu oma," lausus Remiel. Kui neidise toakaaslane lähebki mõneks päevaks ära, siis on juba teine asi, sest Remy lasi ka Alexil enda toakaaslase äraolekul oma toas ööbida. "Noh, ma teen ise tuld ja saan sellest energiat ammutada. Ja kui ma ammutan sellest energiat, siis ma ei väsi selle kasutamisest nii kiiresti ära. Ja sa tead, et mulle meeldib tulega mängida," rääkis mees, viies enda siniste silmade pilgu siis Alexile. "Kohe saame teada," vastas Remiel muiates ning vajutas Alexi huultele ühe suudluse, enne kui tulele keskendus ning ringi esialgu suuremaks tegi, et sellest hoopis süda teha. "Väga klišee, aga nagu näed, siis on see isegi võimalik," lausus mees muiates.
Post by Alexandria Hensley on Dec 13, 2014 23:22:07 GMT 2
"Sa lubasid mul oma toakaaslasele millalgi isegi valuillusiooni tekitada, aga nüüd ei lepi sa sellega, kui ma enda toakaaslase oma toast lihtsalt mõneks ajaks minema ajaks?" küsis Alexandria, kui ta nüüd õigesti aru oli saanud. Seejärel kuulas ta noormehe vastuse ära ja noogutas. "Sellisel juhul sul veab, et su võime on su toetava elemendiga seotud," arvas neidis. Tema ise tundis küll, kuidas võime rakendamine tema energiat nõuds ning seepärast tundis ta ennast mõne harjutamistunni järel isegi veidi kurnatult. Kui Remiel neidu siis lühidalt suudles, vastas Lexi ka sellele, enne kui oma pilgu Remyle kinnitas, kui too tulele keskendus. Järgmisel hetkel vaatas aga Alex ise ka juba tulesõõri poole, mis hoopsi südame kuju oli võtnud. "Sa tegid sellest südame? See on päris mage. Isegi läila, ma ütleks," muigas Alexandria. "Aga samas on see ka päris armas," lisas ta järgmisel hetkel ja suudles seejärel hoopis ise Remieli.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 14, 2014 6:52:28 GMT 2
"No aga te jagate tuba ja sa ei saa teda lihtsalt välja visata minu pärast," vastas Remiel. "Kui ta ise ära läheb mingiks ajaks, siis võin tulla," lisas mees, sest Alex ju ka tema toakaaslast just välja ei ajanud tookord ja valuillusiooni lubas mees neiul lihtsalt enda toakaaslase paika panemiseks tekitada. "Aga see aitab sind ju ka," lausus Remiel, sest nende treeningtundides harjutas neidis juba seda, kuidas tulest energiat ammutada. Sellisel juhul oli valu tõesti piinavam kui muidu, aga mees nägi, et neidisel on veel probleeme sellisel juhul enda illusioonide lõpetamisega. Alexandria kommentaari tulest südame kohta kuuldes puhkes Remy naerma, kuid viis enda pilgu uuesti tüdrukule. "Ühesõnaga see sakib?" küsis ta muiates tüdrukult, kuid suudles neidist siis hoopi vastu, libistades ühe enda käe tema pikkadesse heledatesse juustesse.
Post by Alexandria Hensley on Dec 14, 2014 14:07:51 GMT 2
"Saan küll," pidas Alexandria nüüd tarvilikuks vastu vaielda. Sest mis mõttes ta ei saa oma toakaaslast oma toast välja visata. Aga noh, ega ta ei saa Remyd ju päris vastu tahtmist ka enda tuppa vedada. Mehe sõnade peale toetava elemendi kohta neidis noogutas. Tulest energia ammutamine tõesti aitas. Lihtsalt, kui ta harjutamistunniväliselt oma võimet tahtis praktiseerida ja siis tuld käepärast polnud, võttis see siiski energiat. Aga see selleks. Kui Remy järgmisel hetkel tema sõnade peale naerma puhkes, hakkas neiu ise samuti kergelt naerma, ent suudles siis Remyd ja tundes mehe kätt enda juustes nihkus ta Remyle lähemale ka, enne kui mõne hetke pärast eemaldus. "Ei, see ei saki," lausus neiu kindlalt naeratades küsimusele vastuseks ning viis oma pilgu Remyle. "Tead, mulle tegelikult päris meeldib sinuga koos olla. Ma isegi ei tea, miks ma enne nii väga sellele vastu üritasin võidelda," sõnas tüdruk, kahetsedes isegi pisut, et ta varem Remyd nii palju endast eemale oli tõuganud.
Post by Remiel A. Laughlin on Dec 14, 2014 22:23:37 GMT 2
Remiel lihtsalt ei tahtnud, et Alex tema pärast enda toakaaslase toast välja ajaks, kuid kuna mees pikemalt selle üle neiuga vaielda ka ei tahtnud, paistis, et see teema oli neil praeguseks lõpetatud. "Kui sa nii arvad, siis vaata seda," lausus Remiel naeratades ning varsti ilmus mõned meetrid eemale ka leekidest tehtud Alexi nimi. Tüüp lihtsalt tahtis hetkel tulega mängida ja kui ta enda leekidele erinevaid kujusid andis, siis miks mitte teha ka leegitsev Alexi nimi. "Mul on lihtsalt hea meel, et ma su lõpuks sain," lausus Remiel naeratades, kui neiu sõnu kuulis, ja tugevdas enda haaret tüdruku ümber. Mees ei tahtnud temast hetkel lihtsalt lahti lasta.
Post by Alexandria Hensley on Dec 15, 2014 18:13:26 GMT 2
Alexandria jäi ikka oma arvamuse juurde, et oleks võinud toakaaslase oma tahtmise korral minem ka ajada, kuid see selleks. Paistis, et Remiel oli temaga lõpuks nõustunud, sest ta ju rohkem vastu ei vaielnud ja Lexile tundus hoopis, et see teema oli nüüd läbi. Kui Remy neidise tähelepanu järgmisel hetkel pisut eemale pööras, kus neiu siis oma põlevat nime nägi, tõusis Alex koguni püsti, et seda paremini näha. Muidugi meeldis talle see vaatepilt ning tüdruk pidas seda ilusaks, seepärast ilmus tema huulile naeratus ka, kui ta seda põlevat nime seejärel hetke silmitses. "Sa ju ikka tead, et kui sa need leegid kustutad, jääb sinna minu nime põlenud jälg ikkagi maha?" muigas Alexandria siis, kuigi talle isegi päris meeldis see mõte. "Ja ma olen üsna kindel, et inimesed, kes seda näevad, tabavad päris kiirelt ära, kes selle sinna tekitas," lisas ta ja naeratas ka siis, kui mees oma haaret järgmisel hetkel tema ümber tugevdas. Nii oli kuidagi nii hea ja turvaline olla. "Mul on hea meel, et sa minu järele nii kaua ootasid," lisas ta seejärel vaikselt mehe sõnade peale. Kui Remy tema suhtes alla oleks andnud, siis ilmselt poleks nad praegu koos ja vaevalt, et Alexandriagi siis sama õnnelik oleks olnud kui ta praegu oli.