St Axander'i eliitkool on varikool.
Kõikidele välis-
silmadele on tegu tavalise erakooliga,
milles ei toimu midagi eripärast. Ainult õpilased ja õpetajad,
kes selles koolis viibivad, näevad selle koha tõelist pale.
SABS-is algab õppetöö vanusest 18 ja lõppeb 25. eluaasta saabudes.
Selles koolis on tavaained ning kõrvalained,
mis on igale õpilasele individuaalselt määratud.
SABS's käivad õpilased, kellel on erilised võimed
(elemedid, necromantia, telepaatia, kujumuutjad jne).
Eliitkooli treeningu eesmärgiks on õpetada oma annet kontrollima ja valitsema.
Igal õpilasel on oma mentor, kelleks on lõpuklassi õpilane või õppejõud.
Lisainfo
Tähtsamad teated
*Õppeaasta on alanud, sealhulgas õppetöö toimub.
*Toimub Jõuluball
Staff
Marcus Finn
Olivia de Ravenaugh
Gareth R. Motrell
Owen Kite
Post by Adeline Frost on Nov 28, 2014 23:40:08 GMT 2
Adeline oli balli juba tõesti oodanud, kuid kui tal ei õnnestunud ikkagi õigeks ajaks kaaslast leida, siis oli ta hakanud veidi kahtlema oma minekus. Viimaks otsustas ta end, aga siiski sinna ajada, sest kleit oli juba ostetud ja oleks ju natuke imelik ka ühikas istuda sel ajal kui teised lõbutsevad ja naudivad jõulutunnet.
Seega oli neidis oma juuksed ära lokitanud ja teinud tagasihoidliku meigi, millele andsid särtsu jõulupunased huuled. Kleit, mida Addy kandis oli hele ja sellel oli ees kolnurkne väljalõige. Parim oli aga see, et sellel olid taskud, mis käsi neisse toppimata, polnud ka väga märgatavad. Naine võis ju kauneid kleite armastada, aga ta pidas ka ülimalt lugu praktilisusest.
Astudes saali oli Adeline lihtsalt sunnitud muigama. Saal oli lihtsalt imepäraselt kaunis ja talvine, just nagu jõuluballil olekski pidanud olema. Vaadanud saalis põgusalt ringi otsustas ta minna jookide laua äärde, et omale sealt miskit head leida.
Post by Marnix van der Byl on Nov 28, 2014 23:58:44 GMT 2
Marx otsustas, et müürilillekese mängimisest peab millalgi ka küllalt saama ning ta kõndis, et endale midagi juua otsida. Mees kõndis lauani, mille taga oli üks teenindaja. "Palun üks Chardonnay," ütles mees. Mõne hetke pärast ilmus ta kõrvale üks neiu huvitavas kleidis, mis tõmbas kohe tähelepanu. "Ja kenale neiule üks..." jättis Marnix lause lõpetamata, et tüdruk saaks enda valiku öelda. Marnix ei olnud tüdrukut tunnis näinud, seega eeldas ta, et tegu on mõne teadlasega, Marx oli siiani vaid väga väikse osaga tutvunud. "Marnix van der Byl," tutvustas mees end heledapäisele neiule, kelle suured silmad muutsid naise nooremaks. Marx eeldas, et tegemist oli temavanuse inimesega, aga välimus ütles 19-20
Post by Alec J. Jensen on Nov 29, 2014 0:11:05 GMT 2
Aleci jaoks oli jõuluball igaaastane koolitraditsioon, mille järgimine oli kirjutamata reegel. Täpselt nagu sünnipäevadegagi. Sa tead, et need on olemas ja kuna toimuvad, aga õnnitlemine ja mõne lihtsama kingituse tegemine on inimese vaba valik, kuigi sünnipäeva ignoreerimine on ebaviisakas ja totter. Õhtuks ülikonna leidmisega polnud Jamesil probleeme. Tal oli neid kapis rohkem kui ainult üks. Tavalise värvilisema riideeseme asemel valis noormees klassikalise tumehalli mustade triipudega, mille juurde kuulus ka vest. Kui olla viisakas, siis juba põhjalikult. Frakki ei hakkaks ta küll selga panema, kui see just 110% kohustuslik poleks. "Kas ma olen sulle juba vähemalt kümme korda öelnud, et sa näed imeline välja?" lausus Alec õrna naeratusega, pöörates enda rohelised silmad Sophia poole, kellega ta koos saali sisenes. Tüdruk nägi tõesti võrratu välja.
Post by Adeline Frost on Nov 29, 2014 0:14:34 GMT 2
Adeline oli jäänud mõtlikult valikut piidlema ning ta polnud tähelegi pannud, et ta oli suutnud kellegi kõrvale end paigutada. Ta pani seda muidugi küll tähele kui mehine hääl ta kõrval tellimust esitas ja siis ka kellegi kena neiu poole pöördus. Selle peale viis ta oma pilgu mehele, et aru saada, kas jutt käis tõesti temast või kellestki hoopis muust. Arvestades, et too vaatas, aga tema poole, siis oli asi ju selge. "Samuti Chardonnay, palun," sõnas Addy, viies pilgu hetkeks teenindajale ja siis tagasi punapäisele mehele enda kõrval. Tunne ütles, et ta oleks võib-olla isegi pidanud teadma, kes ta on, aga seost nagu ei tekkinud. "Meeldiv. Adeline Frost," tutvustas ta end naeratades vastu. Nime järgi mõistis ta, et mees on üks õpetajatest, kuid nähtavasti polnud ta tema tundi kordagi juhtunud. Mis puutus, aga Ade vanusesse, siis polnud ta ei see ega teine. Ta jäi just sinna kahe arvatava ea vahele. "Ja mis paneb teid küll võõrastele tütarlastele jooke tellima?" küsis Adeline kerge muigega, viidates sellele, et kas siis mehel polnudki kaaslast, kellele hoopis jooki viia.
Post by Marnix van der Byl on Nov 29, 2014 0:50:10 GMT 2
Barman kallas kahte klaasi valget veini ja asetas need Marxi ja Adeline'i ette. Mees võttis ühe klaasi, ta ei olnud päris pikalt üldse alkoholi tarbinud, kuna üldjuhul jõi ta veini või kangemat koos Sophiaga. Üksinda oli kuidagi nukker alkoholi juua. Punapea hakkas automaatselt rahakoti järele haarama, aga talle tuli siis pähe, et siin oli avatud baar. "Adeline Frost, ma oleks justkui seda nime kuskil kuulnud," mainis mees. Aga kus? Koolis? Laboris? Seda mees kohe välja ei nuputanud. "Muul moel uusi tutvusi ju ei loo," arvas Marnix naeratusega. Ta lonksas veini, mis oli ilmselt üks odavamate killast, avatud baari miinus.
Post by Sophia Hayley Gray on Nov 29, 2014 0:54:02 GMT 2
Sophia mõtles pikalt, kas ta läheb üleüldse jõuluballile. Ta oli kõikidel kooliballidel Marxiga käinud ning kuna enam nad polnud koos, siis polnud naisel erilist tahtmist sinna minna. Pealegi kellega ta oleks pidanud minema? See-eest oli kleit Sophial juba kaks kuud olemas. Ta armastas seda kleiti.. Kui Alec oli ta endaga ballile kutsunud, siis Sophia oli algselt öelnud ei, kuid õhtul mehele helistanud ja ümber mõelnud. Ta peaks Marxi üle halamise lõpetama ning vähemalt ühe õhtu lõbutsema. Pealegi ei uskunud Hayley, et Marx ballile kohale tuleb, seega ei pea Sophia mehele otsa vaatama. Saanud Aleciga kokku, naeratas Sophia. Imekombel oli ta saanud endale täiega ilusa kaaslase. Äkki on isegi võimalus, et Hayley suudab tänasest õhtust rõõmu tunda? "Ma pole päris kindel, kas sa päris kümme korda juba öelnud oled, kuid ma sellegipoolest tänan sind. Aga ega ilusa kaaslase jaoks peabki imeline välja nägema, seega kõik oleks nagu korras," lausus naine säravalt. Komplimente oli ikka tore kuulda, olgugi et tavaliselt oli Soph harjunud kuulma seda Marxilt. "Ma olen üllatunud, et sa kõikidest teistest tüdrukutest ikkagi minuga siia tulid. Eriti arvestades seda, et ma sulle algselt ei ütlesin," mainis Hayley seejärel. "Aga ma olen juba praegu õnnelik, et ma ikkagi tulla otsustasin ja et sa siis vaba veel olid, kui ma sulle helistasin," rääkis Sophia naeratusega ning sisenes siis saali. Soph lasi pilgul ringi käia ning naise naeratus praktiliselt kadus kui ta nägi Marxi mingi tšikiga, kes oli õpilane.. Marx hakkabki nüüd õpilasi sebima või? Hetk hiljem viis Sophia enda pilgu Marxilt eemale ning viis pilgu siis enda kaaslasele. Tänasel õhtul ei tohtinud ta Marxile keskenduda. Tänane õhtu pidi olema fun ning tal oli ülikuum kaaslane, kellele pidi Sophia oma tähelepanu pöörama.
Post by Adeline Frost on Nov 29, 2014 12:22:27 GMT 2
Adeline võttis teise täidetud klaasi ning jõi sellest väikese lonksu, märgistades sellega pokaali ääre punakalt ära. Marnix'i märkuse peale ta muigas kergelt. "Ega see kool just üüratu suur polegi, nii et pole midagi imestada," lausus ta kergelt õlgu kehitades. Tutvuste loomise osas pidi Addy nõustuma ja näitas seda noogutuse näol ka välja. "Kuidas siiani üritus tundub?" uuris ta, et jututeemat arendada ja rüüpas siis oma klaasist veel ühe lonksu.
Post by Marnix van der Byl on Nov 29, 2014 12:36:35 GMT 2
Mees pidi tõdema, et neiul oli õigus. "Varem tundus see ruum kuidagi pisem ja hubasem, sel korral on aulast aga kuidagi nii avar saal saanud, et ei saagi aru, kas asi on dekoratsioonides või milleski muus," mainis Marx. Ta lonksas veini, mis oli pisut liiga puuviljane, nojah, mida ikka siin üritusel jookidest väga loota. Et veini oligi klaasi üsna mõistlikult pandud ehk siis piisavalt väike kogus, et see klaas ei jääks õhtu lõpuni kätte, sai varsti Marx selle letile asetada. "Ehk soovite tantsida?" uuris Marnix. Oleks tobe lasta kogu see hea muusika ja ilus üritus raisku ja ausalt öeldes ei olnud mehel midagi tantsimise vastu. Ta oli õppinud teismelisena elementaarseid peotantse, seega valdas ta neid päris hästi.
Post by Adeline Frost on Nov 29, 2014 12:57:00 GMT 2
Adeline pidi taas noogutama, silmad säramas, sest Marnix ütles välja just selle, mille üle ta ise oli juurelnud. "Täpselt. Kuigi igal aastal ma mõtlen, et ega nad järgmiseks aastaks midagi paremat välja ei mõtle, siis ma ikkagi suudan igal aastal üllatuda, kuna nad on jälle end ületanud," arvas ta muiates. Neidis jõi omagi joogist veel viimase sõõmu just kui Marx esitas tantsukutse. "Aga muidugi," vastas Adeline särava naeratusega ning asetas oma klaasi samuti letile, olles valmis, et mees juhataks neid tantsupõrandale. Addy oli samuti üpris vilunud kui asi puudutas tantsimist. Arvestades, et ta ema perekond oli kuulunud nii öelda prantsusekoorekihti, siis oli ta olnud sunnitud taolisi tantse õppima. Tal polnud aga selle vastu midagi, sest tema meelest oli see väga kasulik, kui just mitte elementaarne, taolisi asju osata.
Post by Marnix van der Byl on Nov 29, 2014 13:06:30 GMT 2
"Ma ei saa aru, kuidas nad üldse viitsivad nii palju aega panustada vaid dekoreerimisele. Ma saan aru, et see annab palju juurde, aga see võtab ka ropult aega," arvas Marx. Kõik need tulukesed ja kaunistused laudadel ning lae alla tõmmatud kaunistused - see jättis saalist küll imedemaa mulje. Marx võttis naisel käest, nii käis naise saatmine tantsupõrandale, sel ajal vahetus aga aeglane valss hoopis aeglase rumba vastu. Ühe käe asetanud naise pihale ning teises oli juba Adeline hele peopesa ja tants võis alata. Marx ei olnud selline, kes sammuks lihtsalt rumbaruutu ühes kohas, ei, ta liikus mööda tantsupõrandat, olles kindel juht, aeg-ajalt ta ka keerutas käe all heledapäist neiut, kelle pisut kõver naeratus oli ääretult omapärane.
Post by Adeline Frost on Nov 29, 2014 13:22:23 GMT 2
"Seda küll, aga see ball tuleb ette ainult kord aastas, nii et see pole väga suur ajakaotus ja asi on seda väärt, sest ilmselgelt on see piisavalt mõjuv, et inimesed sellest räägivad," lausus Adeline, viidates sellele, et nemadki ju rääkisid sellest, kuna töö oli nii piisavalt hästi tehtud, et see tõi esile imestust. Pealegi oli Addy ise nii jõule armastav inimene, et talle meeldis kõik sellega seonduv. Twinkling lights and all. Tema ühikatubagi oli juba vaikselt kaunistusi hakanud koguma.
Adeline oli asetanud ühe oma käe Marx'i õlale ja lasi mehel teisest kinni võtta. Ta oli meeldivalt üllatunud selles kui hästi too tantsu juhtida oskas. See jättis meestest alati hea mulje kui nad said juhipositsiooniga ka tantsupõrandal hakkama. Pärast veel üht graatsilist keerutust oli neidise näol endiselt ta tavapärane muie. "Sa tantsid ülimalt hästi," ei saanud ta mainimata jätta, minnes sujuvalt üle ka sinatusele.
Post by Marnix van der Byl on Nov 29, 2014 13:55:12 GMT 2
"Tjah, sedan'd küll," nõustus mees kerge peanoogutusega. Mees oli pigem praktiline inimene, kes ei pühendanud väga palju aega korteri kaunistamiseks, jõuluks pani ühe küünla elutuppa, aeg-ajalt viitsis ta Sophia mõjutusel ka kuuse osta, aga ta ei näinud sellel erilist mõtet. "Selles pead sa mu vanemaid tänama. Nad panid mu teismelisena kursustele kirja ja ütlesid, et ma pean vähemalt esimesel korral kohal käima. Seal sain aga aru, et meid, noormehi, oli kuus tükki ja tüdrukuid kolm korda rohkem. Ja noh, siis ma edasi käisingi," rääkis Marnix muigega. Ikka oli tore saada endale selline suur tähelepanu.
Post by Adeline Frost on Nov 29, 2014 18:22:54 GMT 2
Adeline kuulas Marx'i kerge muigega. "Tark otsus su vanemate poolt," arvas ta. "Ja väga suuremeelne sinust seal edasi käia. Arvatavasti päästsid paljude tüdrukute tantsuoskuse omandamise." Addy keerutas end taas, püüdes seda teha nii graatsiliselt kui see pika kleidiga võimalik oli. Rumba polnud just parim pikakleiditants. "Ja on sul veel imepäraseid oskusi peale osavate tantsusammude?" uuris neidis kerge naeratusega. Kui nad juba tantsisid, siis miks mitte õppida üksteist rohkem tundma. Pealegi oli jõuluball parajalt sotsiaalne üritus, kus oli kombeks ka vestlust arendada, mitte ainult tantsida.
Last Edit: Nov 29, 2014 18:23:13 GMT 2 by Adeline Frost
Post by Marnix van der Byl on Nov 29, 2014 18:51:47 GMT 2
Marx hakkas kergelt naerma. "Jaa, äärmiselt suuremeelne. Ma käisin sealt kursuselt vist viie tüdrukuga väljas. Aga noh, ega mingisugustest lihtsatest kinokohtingutest asi kuhugi edasi ei arenenud. Ma olin nooremana üsna tagasihoidlik ja arg. Kaasa ei aidanud ka mu keeruline nimi ja punased juuksed, tänks, vanemad," rääkis mees muigega. Nüüd oli ta aga uhke enda omapärase välimuse ja nime suhtes, noh, mis nüüd uhke, aga talle meeldis ta hollandipärane perekonnanimi ja punased juuksed. "Ma oskan teha tapvalt head pitsat. Aga millegipärast eelistan ma ikka väljas süüa, jääb köögikoristamine ära," ütles mees. "Aga sina? Kellena sa üldse siin töötad, kui tohin uurida?" küsis Marnix. Kui tegu on mõne teadlasega, kes tegutseb salajase projekti kallal, siis ta seda ei ütleks.
Post by Adeline Frost on Nov 29, 2014 19:32:40 GMT 2
Adeline naeris mehe jutu lõpu peale. "Van der Byl pole ju üldse nii keeruline. Palju hullem oleks kui see oleks pikk ja mingite võimatute tähekombinatsioonidega," arvas ta."Mu meelest on punased juuksed ka just huvitavad. Ma ei mõista tegelikult, miks see nii taunitud tunnus on." See oli ta jaoks tõesti arusaamatu. Ta teadis, et punapäisusega kaasnevad müüdid olid läbi aegade edasi kandunud ja neid pärines lausa antiikajast, aga nende põhjus oli siiski müstika, sest enamasti alust neil polnud.
"Aah, ma armastan pitsat," tunnistas Adeline naeratades. Ta oli üleüldse suur itaalia köögi fänn. "Saan ka päris hästi hakkama söögitegemisega ja mängin ka mõnda pilli," ütles neidis. "Ja ma mitte ei tööta siin, vaid ma tegelikult õpin siin."